Hinrikuse ja Tamkivi uus investeerimisplatvorm kaasas 250 miljonit eurot
(43)Taavet Hinrikus ja Sten Tamkivi lõid koos teiste Euroopa tehnoloogiaettevõtete asutajatega investeerimisplatvormi Plural.
Investeeringuteks kaasati 250 miljoni euro suurune varajase staadiumi riskikapitalifond, et toetada globaalsete ambitsioonidega iduettevõtjaid ja regiooni majanduskasvu.
Sten Tamkivi, Taavet Hinrikuse, Ian Hogarthi ja Khaled Helioui asutatud Plural on aktiivselt ettevõtete arendamisse panustav investeerimisplatvorm, millega on oodatud liituma pikaajalise ettevõtluskogemusega asutajad ja juhid.
Kui Euroopas on üksnes 8% investoreid ise mõne tehnoloogiaettevõtte ehitanud, siis USA-s on seda teinud üle pooled. Seega puudub siinpool Atlandit enamikul riskikapitalistidel isiklik kogemus, kuidas varajase staadiumi ettevõtteid globaalseks kasvuks võimalikult palju toetada. Plurali soov ongi tuua kokku praegused asutajad ja kogenud ettevõtjad, kes tahavad oma nõu ja jõuga muutusi juhtida.
„Meie oleme sedalaadi investorid, keda oleksime endale oma ettevõtteid asutades tahtnud.“
Plurali partnerite eesmärk on aktiivselt panustada ettevõtete käekäiku, keskendudes varajastele 1–10 miljoni euro suurustele voorudele. „Meie oleme sedalaadi investorid, keda oleksime endale oma ettevõtteid asutades tahtnud. Start-up-i alustamine on peen töö ja parim viis seda õppida on töötada koos nendega, kes on seda varem teinud,“ selgitas Wise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus.
Väljaspool tavalist malli
„Oleme juba näinud, kuidas edukate idufirmade võrgustik võib selliste väikeste riikide nagu Eesti majandust mõjutada. Nüüd on aeg sama mõttemalli laiendada – on põhjust suhtuda Euroopa tehnoloogiapotentsiaali äärmiselt optimistlikult,“ lisas Sten Tamkivi.
Plural otsib ja toetab erakordseid asutajaid, kes ei pruugi tavalisse malli sobituda või kellest võidakse mööda vaadata. Investeeritakse sellesse, millest hoolitakse: näiteks võrdsemate võimaluste tekitamisse, kliimamuutuste leevendamisse, valitsemise tulevikku, tervise parendamisse.
„Tänapäeval jääb palju võimalusi kasutamata, sest asutajad ei suuda tihtipeale investorite kriteeriumitele vastata. Kahjuks ei ole investoritel sellist riskiisu, mis on selliste asutajate ambitsioonide teostamiseks vajalik. Eriti Euroopas on palju kasutamata potentsiaali, aga olukorda saab parandada rahastamist muutes,“ märkis Khaled Helioui.
Suur ja tark raha tuuakse lähemale
Delfi Ärilehele ütles Tamkivi, et Skype’i, Wise’i ja Pipedrive suurte edulugude taga on olnud palverrännakud USA läänerannikule, et sealt investorite raha saada.
„Pluraliga üritame seda lahendada, et see võimalus oleks ka Euroopas olemas. Asutajaid, kes on juba ise midagi suurt algusest lõpuni valmis ehitanud, on sageli võimatu palgata ühte idufirmasse, aga nad võivad ja tahavad oma kogemusi jagada. Klassikalisse VC-fondi nad aga tihti minna ei soovi, et säiliks teatud vabadus.“
Tamkivi sõnul soovivad nad panna asutajad investeerima asutajatesse. Luua nö põlvkondadevahelist silda. Suuri ettevõtteid algusest loonud ja neid skaleerinud asutajad tahavad edaspidi aina suuremaid ja tähtsamaid projekte rahastada. Latt seatakse aina kõrgemale.
„Neil paneb silma särama, kui suure ambitsiooniga ja väga keerulist probleemi lahendada saab. Plurali kaudu investeerides ei pane nad mängu ainult raha vaid ka enda aega. Seega sa investeerid sellesse, kuhu tahad ka ise käe külge panna. Iga investor teeb näiteks kaks kuni neli investeeringut aastas, kus võtab aktiivse rolli,“ selgitab ta.
Latt on seatud kõrgele
See, et Euroopa suuremate fondide investoritest on vaid ligi 8% need, kes ka ise on mõne suur idufirma üles ehitanud ja seda skaleerinud, peab muutuma. Seejuures ei ole Plurali asutajad fondile seadnud piirangut, et investeering peab tingimata olema tehtud Euroopasse. Tõsi, Tamkivi ütleb, et siin on palju kasutamata potentsiaali. „Kõik riigid ei ole nii edukad ja idufirmadest pungil kui Eesti,“ naerab Tamkivi. Sageli on Euroopas siiski ettevõtted, kel on globaalne ambitsioon.
Investoriteks ootavad nad niisiis inimesi, kes on ehitanud, opereerinud ja skaleerinud suuri tehnoloogiaettevõtteid. Just varajaste päevade nägemise kogemus on oluline. Tamkivi sõnul on latt investoreid valides seatud kõrgele. Kriteeriumiks ei ole vaid raha kogus, mis sul välja käia on. „Sellise valikuga kaasneb aga ka vabadus teha otsuseid, kuhu investeerida. Meil ei ole kollektiivset otsustamist komitee poolt, mida tihti riskikapitali fondide puhul kohtab. Platvorm peaks olema head nõu pakkuv, aga ise otsustamist soodustav keskkond,“ ütleb ta.
„Sa tuled kaasinvestorite juurde, esitad plaani, seda kritiseeritakse, lastakse ehk isegi sõelapõhjaks, aga lõpuks otsustad investeerimise osas sina ise. Sa pääsed ligi kollektiivsele tarkusele,“ lisab ta.
Ei jää viimaseks
Platvorm tagab investoritele selle, et taustal on tehtud kogu töö, mis investeerimisega kaasneb, alates juriidilistest nüanssidest kuni finantsteemadeni.
Jõuame tagasi selleni, et investor peab platvormi kaudu investeeringut tehes andma selge lubaduse, et ta toetab neid, kellele raha on andnud. Tihti võib idufirma ülesehitamise protsess kesta kümme aastat ja enamgi.
„Ma ei ütle, et kõik investorid peavad meil poliitiliselt olema samade vaadetega. Igal ühel on ka oma lemmikteemad, millesse ta soovib panustada. Oma kirg, mida taga ajada.“
„Ise panime asutajatega märkimisväärse nurgakivi, aga fondis on ka teiste Euroopa asutajate raha, perekondade raha, kes on ettevõtteid ehitanud. See on laiapõhjaline fond. Soovime selliseid fonde ka edaspidi tõsta,“ lisab ta.
Taavet+Sten jätkavad ka eraldi
Kokku on Tamkivi, Hinrikus, Hogarth ja Helioui asutanud neli idufirmat – Wise’i , Songkicki, Teleporti ja Certificu – ning mänginud kolme ettevõtte (Skype’i , Bigpointi ja Topia) ehitamises suurt rolli. Kõik neli endist asutajat on ühtlasi olnud aastaid edukad ingelinvestorid. Nende portfooliosse kuuluvad ettevõtted, nagu Deliveroo, Hopin, Pipedrive, Chorus, Uber, Zego ja Bolt. Pluralina on nad investeerinud juba 14 ettevõttesse, sh Feather, NFTport, Field, Ready Player Me ja Mos.
Eelmisel aastal sündinud partnerlus Taavet+Sten jätkab ühiselt muude portfelliinvesteeringute, arendusprojektide ja heategevusega. Varajase faasi tehnoloogiaettevõtete investeeringuid teevad nad edaspidi Plurali kaudu.
„Olemasolevat portfelli ei puuduta see kuidagi. Mitte-tehnoloogia investeeringuid, nagu kinnisvara, samuti mitte. Kõik uued tehnoloogiainvesteeringud tulevad aga läbi Plurali,“ selgitab Tamkivi.