Aprilli lõpus kirjutas Ärileht loo, et kevadpäike ja -tuul tõid Euroopasse esimesed miinushinnaga elektri tunnid. Tollal sõnas ka Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, et kui Eestis on päikseline ja tuuline juulikuu, võib meiegi elektri hind olla null või isegi negatiivne. Nüüd on kuumad juulikuu päev käes, kuid elektri börsihind kõigub ikka kõrgustes. Teisisõnu tuleb maksta homme börsi tipptunnil 229 eurot megavatt-tunni kohta.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts selgitas, et miinushind tekib elektriturul siis, kui kõige odavamat pakkumist ehk elektrit tuulest, päikesest ja Põhjamaade hüdrovahenditest on saada rohkem kui nõudlust. „Me ei näe praegu nullilähedasi või miinushindu seetõttu, et odavat tootmist pole olnud piisavalt kasvanud nõudluse katmiseks. Tänavu on tarbimine olnud ligi seitse protsenti mullusest suurem,“ sõnas Luts.

Ta lisas, et elektrit jaguks kõigile, peavad käivituma ka kallimad fossiilkütust kasutavad jaamad, olgu selleks kivisöe või gaasijaamad. „Just gaasijaamade pakutav hind kujundab viimase pakkujana praegu Nord Pooli turuhinda, samuti väga tugevalt Läti, Leedu ja Eesti hinnapiirkonna hinda. Gaas teatavasti on praegu kuni seitse korda kallim kui aasta tagasi,“ nentis ta.

Suviste kuude hinda on Lutsu sõnul äärmiselt keeruline prognoosida, kuna see sõltub paljude tegurite kombinatsioonist. Täpsemalt siis, kui palju on sademeid, päikesepaistet, tuult, millisele tasemele jääb CO2 ja gaasi hind, kui kaua kestavad Põhjamaade tuumajaamade hooldused, välisühenduste korralised hooldused ning milline on kuumalainetes riikide tarbimise tase. Seega ei saa nad öelda, kas hind suvel langeb või peab leppima, et kogu suvi on sellised hinnad nagu täna.