Euroopas ja samuti Eestis ehitatakse ning ühendatakse praegu elektrivõrguga kõige enam päikesel ja tuulel põhinevaid elektrijaamasid. Olemuslikult on neid suhteliselt kerge ehitada ja nende ehitusmaksumus võrreldes tavapäraste soojuselektrijaamadega on väike. Selles protsessis tervikuna on siiski mitmeid väljakutseid, mis võivad mõjutada ehituse pikkust ja maksumust. Seetõttu on oluline omada ülevaadet energeetikavaldkonnast ja selle eripäradest.

Rohepöörde kolm proovikivi energeetikas

Energeetikas on üheks suurimaks proovikiviks tasakaalu tagamine elektri tootmise ja tarbimise vahel. See tähendab, et tootes elektrituulikust või päikesepaneelist elektrit, tuleb see samal ajahetkel ka ära kasutada. Sellise tasakaalu puudumisel ei ole võimalik energiat eesmärgipäraselt kasutada.

Teiseks tuleb arvestada elektrivõrguga liitumisega seotud väljakutseid. Siin on oluline tagada erinevate elektritootmise lahenduste koostalitlemine ja elektri edastamine läbi ühendusliinide. Eraldi võimaluseks on kohaliku elektrisaare loomine, mis näiteks saartel või väga eraldatud piirkondades on ainuvõimalik lahendus elektri olemasolu tagamiseks.

Väljakutsed on seotud ka elektriliste suuruste, näiteks pinge, vool ja sagedus, hoidmisega lubatud vahemikus. Nende väärtuste ületamisel meie kodudes kasutatavad seadmed lihtsamal juhul ei tööta ja raskemal juhul võivad saada kahjustada.

Tulevikus on ette näha akutehnoloogiate arengud (nt ettevõtted Skeleton Technologies ja Tesla), mis võimaldavad muuta tavapärast elektrisüsteemi rohkem juhitavaks ja paindlikumaks. See tagab tarbijatele parema elektri varustuskindluse ja kiirema roheenergeetika arengu.

Roheenergeetika järgmiseks sammuks on meretuuleelektrijaamad

Eesti roheenergeetika järgmiseks suureks sammuks on meretuuleelektrijaamade rajamine ja nendest elektri jõudmine tarbijateni. Selline elektrijaam võib koosneda sadadest elektrituulikutest ja nende planeeritavate võimsustega võib ära katta enamiku Eesti tarbimise. Esmapilgul on see suurepärane lahendus meie energiaallikate mitmekesistamisel, kuid arvestada tuleb elektri edastamise keerukusega merelt maismaale ja siis edasi tarbijateni.

Üheks võimaluseks on kasutada juba tuttavaid alalisvoolutehnoloogiaid (nt Estlink 1 ja Estlink 2), mis lisaks energia edastamisele pakuvad võrreldes tavalahendustega ka paindlikkust, mis väljendub elektrisüsteemi juhtimisvõime ja majandusliku efektiivsuse suurenemises.

Energia edastamise tagamiseks on oluline pöörata tähelepanu ka piisavate energiareservide olemasolule, mis võimaldaksid võimalike tuuleelektrijaama häirete korral täita energia puudujääki ja jätkata pidevat elektri kasutamist.

Vastuseid energeetikavaldkonna rohepöördega seotud tehnilistele, majanduslikele ja poliitilistele väljakutsetele ning küsimustele saad Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppekavast „Elektroenergeetika“. Õppekava põhirõhk on elektroenergeetikast süvateadmiste omandamisel ja nende rakendamisel tänapäeva energiasüsteemides.

Õpingud annavad laialdased teadmised energiasüsteemide kasutamisest, juhtimisest, kaitsmisest ja arengusuundadest tulevikus. Samuti on olulisel kohal majanduslikud aspektid, nagu avatud elektrituru korraldamine, suurte süsteemide optimeerimine, energeetika arengu plaanimine, energiapoliitika ja energiasüsteemide digitaliseerimine. Viimane neist on järjest enam aktuaalne ning väga palju seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ja selle arengutega.

Vastuvõtt TalTechi juba käib! Avaldusi saad esitada 6. juuli keskpäevani. Õppekava ja oluliste kuupäevadega tutvu lehel taltech.ee/elektroenergeetika.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid