Millenniumivahetuse paiku CV Keskuse asutajana ja veel mitme teise internetiäri vedajana tuntuks saanud Raivo Hein alustas ettevõtjakarjääri üheksakümnendate alguses. Hein oli tolleks hetkeks lõpetanud värskelt ülikooli, loonud perekonna ja asunud riigitööle. „1990. aastal oli ju veel Vene aeg ja riik suunas sind tööle: sinna kuhu sai, sinna tuli ka minna,“ räägib ta. Nii oligi ta sattunud teedevalitsusse, kus viskas asfalti, töötas teerulli peal ja tegi kõike muud, mis tarvis.

Kuna see teda ei rahuldanud, haaras ettevõtlik Hein suure rõõmu ja kergendusega sarvist Eesti taasiseseisvumisega tulnud vabadusel, mis andis talle võimaluse katsetada päris enda äride ülesehitamist. Kõige tulusamaks neist osutus omal ajal bensiinijaamade rendile võtmine ja nende sisuliselt frantsiisidena pidamine, millega Hein tegeles lõpuks kokku kuus aastat. Enne kui tollane süsteem ära lõpetati ja ettevõtja mõneks aastaks Starmani palgatööle läks.

Üheksakümnendate lõpus hakkas aga mehe ettevõtlik vaim taas millegi ambitsioonikama järele igatsema. Nii et kui 1999. aastal loodud uudne tööportaal CV-Online endale tegevjuhti otsis, otsustas kandideerida ka Hein.

Sellest, mis edasi sai, on hilisemate aastate jooksul räägitud mitmeid versioone. Mõni asjaosaline mäletab, et Hein jäi kandideerimisel ikkagi teiseks ja lõpetas seetõttu korvitäie hapude viinamarjade ees. Mitme allika järgi valiti ta aga ettevõtte juhiks juba välja ja töötas CV-Online’is tervelt kuu, enne kui hundipassi sai.

„Jah, eks erinevad legendid lähevad lahti ja need moonduvad,“ tunnistab Hein muigega. Tema mäletab tollast lugu hoopis kolmandat moodi.

Loe edasi Geeniusest.

Artiklisari „Eesti IT-maffia“ vaatab tagasi Eesti tehnoloogiaäri kujunemisloole taasiseseisvumisest kuni Skype’i müügini.“ Loe kõiki lugusid siit.