Materjalitehnoloogia eriala avab uued põnevad uksed

Kiiresti muutuvas maailmas ning keskkonnaprobleemide kasvades on järjest enam suurenenud nõudlus materjale ja jätkusuutlikke tehnoloogiaid tundvate spetsialistide järele. Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnoloogia õppekava edukal lõpetamisel põnevatest töövõimalustest puudust ei tule. Toote- ja materjalide disainerid on ülimalt kõrgelt hinnatud nii Eestis kui ka välismaal.

Materjalitehnoloogia programminõukoja esimees Tarvi Tara kinnitab, et maailm on läbi tegemas muutust, otsitakse uusi jätkusuutlikke materjale ja rohkem kui kunagi varem panustatakse toodete disaini. „Materjalitehnoloogid on tulevikus nende muutuste eestvedajad, disainides materjale ja arendades tooteid, millel on võimalikult väike süsinikujalajälg, mis on kvaliteetsed ja mida on pärast kasutamist võimalik uuesti ümber töödelda. Noored kohati isegi ei teadvusta, millised põnevad uksed neile avanevad, valides materjalitehnoloogia eriala,“ tõdeb Tara.

„Ligi pool globaalsetest süsinikuheitmetest on seotud materjalitööstusega,“ ütleb Ragn-Sellsi äriarendusjuht Rainer Pesti. „Vaid 9 protsenti kogu maailma plastist on suudetud uuesti ringlusesse võtta, seda põhjusel, et enamik sellest plastist ei ole lihtsalt ümber töödeldav ja on nii-öelda raisatud ressurss. Ringmajanduse kontseptsioonis on materjalide ja toodete disain a ja o.“

Pesti lisab, et ümberdisainimist vajavad suuresti kõik tooted, alustades kohvitopsidest kuni autodeni välja. „Kõik suurtööstused otsivad uusi materjale, mille süsinikujalajälg oleks võimalikult väike ja mida oleks võimalik pärast uuesti ringlusesse võtta. Materjalide ja tootedisaineritel on võtmetähtsus kliimaeesmärkide täitmisel, teel vastutustundlikuma ühiskonna poole,“ tõdeb ta.

Materjalitehnoloogia õppekava eduka lõpetamise puhul ei tule karjäärivõimalustest puudust. Potentsiaalne tööturg hõlmab ligi poole Eesti töötlevast tööstusest. Pärast lõpetamist on valikuvõimalus lai – tööle saab minna mõnda materjalitehnoloogia ettevõttesse või siis jätkata õpinguid magistrantuuris ja sealt edasi doktorantuuris, et pühendada end teadustööle.

Materjalitehnoloogia õppekava lõpetajad on loonud ka oma ettevõtteid. Valdkonnas tegutseb palju start-up-ettevõtteid, kes töötavad välja innovatiivseid materjale ja tehnoloogiaid ning kes aktiivselt otsivad endale just materjalitehnoloogia taustaga uusi töötajaid.

Eriala vilistlane Karl-Gustav Tamberg töötabki start-up-ettevõttes Up Catalyst, mis tegeleb CO₂-st süsiniktoormaterjali tootmisega elektriautode akudele. Karl-Gustavi vastutusalas on materjali müük elektriauto akude tootjatele. Tema hinnangul andis materjalitehnoloogia erialal õppimine talle tehnilised teadmised, et mõista, mida Up Catalysti kliendid vajavad ja mis on nende täpsemad ostusoovid.

Õppekava kiidavad teisedki vilistlased ja ettevõtjad. Materjalitehnoloogia eriala vilistlase ning praeguse Harju Elektri emaettevõtte kontserni jätkusuutlikkuse ja kvaliteedijuhina töötava Kaia-Kristiina Kirikali sõnutsi mängivad tema praegusel positsioonil suurt rolli materjalitehnoloogia teadmised.

Näiteks on väga oluline teada, millistest komponentidest toode koosneb, kust need pärinevad, milline on nende keskkonnamõju, kas need vastavad Euroopa Liidu direktiividele. Ka toote elutsükli vaates on oluline see, kuidas neid ringlusse võtta ja utiliseerida võimalikult vähese keskkonnamõjuga. Materjalitehnoloogia eriala andis Kaiale väga hea baasi, millele lisaks juurde õppida erinevaid uusi teemasid, näiteks kvaliteedijuhtimist.

Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnoloogia kolmeaastase bakalaureuseõppe vältel saadakse ülevaade kaasaegse elukeskkonna põhilistest materjalidest (puit, plastid, tekstiil, metallid, metalsed materjalid, funktsionaalsed materjalid, komposiidid, mineraalid) ja nende tehnoloogiatest. Omandatakse teadmised, kuidas neid materjale 21. sajandil rakendada, millised on nende valmistamise ja töötlemise võtted ning millisel viisil neid keskkonda säästvalt kasutada. Lisaks annab õppekava ettevalmistuse tootearendusprojektide läbiviimiseks, tootmise kavandamiseks ja ringmajanduse tagamiseks, et ennetada keskkonnaprobleeme.

Õpe on projektipõhine, mis võimaldab omandatud teadmisi õppeainete üleselt rakendada ja kinnistada. Suur osa õppest on praktiline, et saaks teoorias õpitut kohe ka päriselus järele proovida. Näiteks disainitakse toode läbi erinevate õppeainete, arvutipõhiselt valmistatakse selle tööjoonised ja lõpuks tehakse prototüübid valmis tehnoloogialaboris või partnerettevõttes. Praktika, materjalitehnoloogia projekti ja lõputöö sooritamine ettevõtluse baasil on hea võimalus omada kohe pärast lõpetamist kindlat erialast töökohta.

Õppekava muudab eriti kasulikuks ja ainulaadseks see, et ei keskenduta ainult ühele materjalide klassile, vaid käsitletakse olulisemate materjalide laia valdkonda. Kui baasteadmised on omandatud, saab tudeng ise valida, millisele materjalide valdkonnale soovitakse rohkem spetsialiseeruda. Sellised mitmekülgsed teadmised ja oskused võimaldavad erinevaid materjale nutikalt kombineerida ja luua täiesti uudsete omadustega tooteid.

Tänapäevase materjalitehnoloogia suurim väljakutse on seotud materjalide jätkusuutliku kasutamisega. Ühest küljest areneb materjalitehnoloogia meeletu kiirusega, kuid teisalt tuleb mõelda üha enam jätkusuutlikule tootmisele ja tarbimisele. Seetõttu sisaldab uuenenud õppekava ka erinevaid ringmajanduse ja rohepöördega seotud õppeaineid, näiteks „Sissejuhatus ringmajandusse“, „Säästlik materjalitehnoloogia“ jm. Ka paljudesse erinevatesse teistesse erialaainetesse on sisse integreeritud jätkusuutlikkuse ja ringmajandusega seotud teemasid.

Tutvu õppekavaga lähemalt aadressil taltech.ee/materjalitehnoloogia. Avalduste esitamine Tallinna Tehnikaülikooli on juba avatud ja seda saab teha 4. juuli keskpäevani.