Kõlvart: rahandusministri süüdistused on alusetud. Tallinna haigla rajamine on püsinud senimaani graafikus
(3)
Tänase Reformierakonna vähemusvalitsuse Tallinna haiglat puudutava otsuse põhjal arvab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, et mitmed linna suhtes kriitiliselt esitatud väited on alusetud.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart märkis üllatusega, kuidas vabariigi valitsuse otsus Tallinna haigla taasterahastust välja võtta on täiesti ootamatu, sest ministeeriumide poolt ei ole olnud ettevalmistustööle etteheiteid. Linn on vastanud kõigile küsimustele ning ettevalmistustööd on toimunud vastavalt Euroopa komisjoniga kokku lepitud graafikule. Alates esialgsest otsusest on linn tegutsenud väga tempokalt alates projekteerimishanke läbiviimisest ja lepingu sõlmimisest kuni detailse sisulise ettevalmistustööni haiglate personali abiga.
Kõlvarti väitel on kõik tööd Tallinna haigla ehituse ettevalmistamiseks on olnud linna poolt kooskõlastatud sotsiaalministeeriumiga ja kõikidele täpsustavatele küsimustele on alati vastatud. „Vabariigi Valitsuse tänane otsus ei tuginenud tõrgetele ettevalmistustöös, linn sellistest tõrgetest teadlik ei ole,“ märkis Kõlvart. Ta täiendas, et loomulikult on ajakava pingeline, kuid alates taasterahastu tegevuskava kinnitamisest 2021. aasta sügisel on kõik osapooled ajakava ja selle täitmisega kursis olnud.
Tallinna linnapea arvates rahandusminister heitis Tallinna Haiglale ette dubleerimist. See väide ei ole asjakohane. Tallinna haigla kavandatavad teenused ja mahud on selged ning täpselt planeeritud Tallinna haigla funktsionaalses arengukavas, mille kinnitas sotsiaalminister 2019. aastal. „See dokument on olnud haigla planeerimise alusdokumendiks. Kahe keskhaigla liitmisel Tallinna Haiglaks on võimalik vältida dubleerimist ja üleinvesteerimist, suureneb efektiivsus ja on võimalik saavutada teatud kulude kokkuhoiu,“ tõi Kõlvart välja Tallinna haigla potentsiaalse efektiivsuse osas.
Üllatav oli rahandusministri tänane väide, et Tallinn ei ole andnud siduvat kinnitust, kuidas linn katab täielikult taasterahastu finantseerimisest puudujääva osa rahastamise, ütles Kõlvart. „Rahandusministeerium ei ole Tallinnalt kunagi sellist kinnitust nõudnud. Arusaamatu on valitsuse esile toodud, et ehitushinna kallinemine mõjutab just Tallinna Haigla ehitust – kui ehitushinnad kallinevad, siis on mõju siiski kõigile ehitusobjektidele,“ kirjeldas ta.
Kõlvart rõhutas, et kõige olulisem on küsimus, kuidas kavatseb riik lahendada olukorra, kus veerandit Eesti elanikkonda ravivad Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas tegutsevad amortiseerunud ja tänapäevase tervishoiu mõttes moraalselt vananenud hoonetes. Samas uue haiglakompleksi vajadust näeb ette ka haiglavõrgu arengukava.
Tervishoiu korraldamine on riigi ülesanne, mitte kohaliku omavalitsuse vastutus ja nüüd oodatakse Tallinna linna poolt riigi seisukohta, millisel viisil kavatseb riik lahendada tervishoiuteenuse osutamise võimekuse vähemalt 600 000 inimesele, sedastas linnapea.. „Kümne aasta pärast ei ole ITK ja LTKH senistes ruumides kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumine enam võimalik,“ lõpetas Kõlvart mõttega vanade hoonete olukorra kohta.
