ERISAADE | Täistopitud palatid ja leitsak. Arkadi Popov kirjeldab, kui närus seisus on osad Tallinna haiglahooned

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütleb, et vähemusvalitsuse otsus Tallinna haigla rahastuskraani kinnikeeramise kohta tuli šokina. Tema sõnutsi ei vasta tema endagi juhitavas asutuses töökeskkond kaasaegsetele tingimustele.

Reformierakonna valitsus teatas eile, et Tallinna linn ikkagi ei saa Euroopa Liidust taasteraha 280 miljonit eurot. Popov nentis, et tegu oli väga ebameeldiva uudisega. Ta märkis, et arvestati, et ehk riik omapoolselt ei toeta, aga ELi toetuse kadumist ei osatud oodata. „Tänaseks meie jaoks šokk, mida elame üle,“ sõnas ta enda ja kolleegide kohta.

Tallinnas on lisaks Lääne-Tallinna keskhaiglale (LTK) ka Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ja regionaalhaigla. Popov ei nõustu väidetega, et osade teenuste puhul läheks ehk dubleerimiseks. Ta selgitas, et plaani kohaselt oleks paljud teenused edaspidi integreeritud Tallinna haiglasse.

Ta ütles, et uut haiglat oleks vaja, sest Tallinna linna hallatavate haiglate ehk LTK ja ITK hooned on täiesti amortiseerunud. „Kui hoone on 50 aastat vana ehk projekteeritud Nõukogude ajal, siis polnud arvestatud kaasaegsete ventilatsioonilahendustega,“ märkis ta.

Popov näitlikustas, et hetkel puututakse iga päev kokku sellega, et haiglahoonetes on metsikult palav. Näiteks palatis on korraga 4-5 patsienti, temperatuur kerkib 30-31 kraadi juurde. Nad kiletavad aknaid, et veidigi palavust leevendada. Popov tõi ka välja, et pole mõistlik, et ühes palatis peab korraga olema nii palju patsiente.

„Lisaks on praktiliselt võimatu arendada kaasaegset tehnikat,“ tõdes ta ja viitas ruumipuudusele.

Oma haigla näitel ütles Popov, et omal ajal olid isegi kaalumisel võimalikud juurdeehitused. „Juba alates 2007. aastast. Väga konkreetsed eelprojektid,“ märkis haiglajuht, aga ta viitas, et need jäidki teostamata, sest parem variant tundus suure ühishaigla ehitamine. „Kõik ootasid - kohe tuleb Tallinna haigla. Üldiselt pandi kõikidele muudele projektidele pidur peale. Aeg jooksis edasi ja nüüd oleme siin, kus oleme.“

Tema hinnangul oleks hetkeseisus ikkagi vajalik minna edasi Tallinna haigla projektiga. Töö selle nimel jätkub, kinnitas ta korduvalt.

Pikemalt juba erisaates.