Üle poole eestlastest on nõus Venemaa ressurssidest loobumiseks rohkem maksma

Kõrged küttekulud on sundinud pooled Eesti inimesed kulusid vähendama ja rohkem säästma, kuid samas on 52 protsenti eestlastest nõus kütte ja elektri eest rohkem maksma, kui see aitab saada sõltumatuks Venemaa ressurssidest, selgus Citadele'i panga tellitud uuringust.

Kolmes Balti riigis läbi viidud Citadele'i panga küsitluses vastas 37 protsenti Eesti inimestest, et on nõus küttekulude eest lühiajaliselt rohkem maksma, kui see aitab saada sõltumatuks Venemaa ressurssidest. Veel täiendavad 15 protsenti märkis, et on selleks valmis, kuigi finantsiliselt osutub see neile raskeks.

„On tõenäoline, et sügisel peavad kõik toasooja eest rohkem maksma, sest praegu on näiteks arutelu all soojatariifide muudatused, mis võivad mõnes vallas tõusta kuni kaks korda. Sellistel juhtudel on kasu säästudest. Eramaja omanikel tasub kaaluda soojustustöid, küttesüsteemide vahetust ökonoomsemate alternatiivide vastu või päikesepaneelide ostu. Tegemist on suurema investeeringuga, kuid märkimisväärse pikaajalise kasuga,“ ütleb Citadele'i panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel.

Meie naaberriikidest on Läti inimesed kõige vähem valmis küttekulude eest rohkem maksma. Seal märkis 39 protsenti vastanutest, et nemad sellega nõus pole. Leedus oli nii vastanuid kõigest 22 protsenti.

Citadele'i uuring päris ka inimeste plaanide kohta kõrgenenud küttekulude katmise osas ning selgus, et lausa 48 protsenti Eesti inimestest püüab igal võimalusel säästa, et kulusid langetada ja seega järgmiseks kütteperioodiks valmis olla. „Vähem üritatakse kulutada nii meelelahutuse, toidu, transpordi ja muu peale, mis otseselt hädavajalik pole. Kardetakse, et järgmise kütteperioodi läbimiseks pole varuks piisavalt vahendeid,“ lausus Moppel. „Kutsume üles kõiki tarbijaid olema ettenägelikud ja alustama säästmist järgmiseks kütteperioodiks.“

Ligi kolmandik ehk 29 protsenti vastanutest märkis, et nad otseselt säästa ei kavatse, kuid on loobunud planeeritud suurematest ostudest nagu reisimine, auto ostmine või remondi tegemine. 13 protsenti inimestest kavatseb kõrgetest kuludest tekkiva vahe katta eelnevalt kogutud säästude arvelt. „Kümme protsenti on ka selliseid, kes kavatsevad hoopis investeerida kodu energiatõhususe parandamisesse. Kui selline võimalus on olemas, siis see on kindlasti tark teguviis, sest see investeering kestab aastaid ning tuleb igal juhul kasuks,“ selgitas Citadele'i panga Eesti filiaali juht.

Samas on ka inimesi, kes peavad drastilisemaid käike ette võtma – kolm protsenti vastanutest märkis, et on kõrgete küttehindade tõttu tõenäoliselt sunnitud kolima väiksemale pinnale või kellegi teise juurde. Neli protsenti palub rahalist abi lähedastelt ning 16 protsenti püüab leida endale lisatööd.