Streikima hakkasid eelkõige Lederne ametiühingu liikmed, kes hääletasid eelmisel nädalal pakutud palgakokkuleppe maha. Teised riigi nafta- ja gaasitööliste ametiühingud nõustusid sellega ega streigi. Ledernesse kuulub umbes 15% kõigist Norra nafta- ja gaasitöölistest.

Lederne liikmed nõuavad esmajoones palgatõusu, et tulla toime kasvava inflatsiooniga. Mais oli see 5,7%, mis on Norra statistikaameti andmeil kõrgeim alates 1988. aastast.

Streik võib süvendada energiakriisi Lääne-Euroopas, sest Norra on piirkonna suurim nafta- ja gaasitootja. Norra nafta- ja energeetikaministeeriumi andmetel katab riik 20–25% ELi ja Suurbritannia gaasivajadusest.

Norra nafta- ja gaasiühenduse sõnul väheneb streigi tõttu Norra gaasitootmine kolmapäevaks 13%, kuid see võib lähipäevil suureneda.

Gaasivarud on Euroopas otsakorral

Streik toimub ajal, mil Euroopa gaasivarud on niigi otsakorral, kuna Venemaa ettevõte Gazprom on juba vähendanud gaasitarneid Saksamaale. Nord Stream 1 kaudu tarniti eelmise kuuga võrreldes gaasi 60% võrra vähem. Gaasijuhe varustab ka teisi Euroopa riike.

Saksamaa kardab, et olukord võib veelgi halveneda järgmisel nädalal, kui Venemaa sulgeb Nord Stream 1 hooldustöödeks. Riigi majandusminister Robert Habeck ütles eelmisel nädalal, et gaasitarned ei pruugi pärast plaanitud töid taastuda, mis omakorda mõjutab kütuse talveks varumist.

„Ilmselgelt ei meeldi see (gaasitööliste streik – toim) Euroopa Liidule, kuna nad peavad juba niigi tegelema Venemaa gaasitarnete vähenemisega,“ kommenteeris ING toorainestrateegia juht Warren Patterson.

Saksamaa valmistub katastroofiks

Saksamaa – Euroopa suurim majandus – on välja töötanud kolmeastmelise hädaplaani. Eelmisel nädalal liiguti sellega teise etappi, kui Venemaa aeglustas tarneid. Kui olukord halveneb, võib riik alustada gaasi normeerimist.

Esmajärjekorras plaanitakse kärpida gaasitarneid tööstusele, kuid ekspertide sõnul viib see majanduse langusesse ja suurendab töötust.