Eesti Energia küsimused ministeeriumile. Kas siiski võiks hädaolukorra välja kuulutada?

Eesti Energia ei saada just tihti ministeeriumitele pöördumisi. Juuli alguses nad seda tegid, sest muretsevad, kas meil on plaan B. Kui LNG-d Soome ja Eestisse ei jõua, siis on seis väga nutune.

Nimelt informeeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nii turuosalisi kui linnade ja valdade liidu esindajaid juunis tõsiasjast, et me oleme täna jõudnud olukorda, kus tingituna Venemaa sõjast Ukraina vastu on Balti-Soome regiooni ca 60 TWh/a gaasinõudlus hetkel tagatud maksimaalselt kuni 39 TWh ulatuses. See tähendab, et sellest kogusest ei piisa, et kogu eelseisva kütteperioodi gaasitarned regioonis katta. See on karm väljavaade.

Eesti Energia kirjutab oma pöördumises, et Eesti ja Soome teevad küll koostööd, et luua aasta lõpuks täiendav LNG vastuvõtmise võimekus, kuid kuni selle terminali reaalse käivitamiseni ei ole täielikku kindlust, et vajalikud täiendavad LNG tarned käesoleva aasta lõpuks regiooni ka tegelikult jõuavad. „Selles olukorras otsustas MKM maagaasiturul praegu hädaolukorda välja mitte kuulutada, sest hoolimata sellest, et gaasimüüjad ei julge praegu kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks kohustusi võtta, pidi gaasiturg siiski toimima,“ on pöördumises kirjas. Kuid kui kindel see toimimine siiski on?