WTI toornafta langes eile esimest korda pärast mai algust alla 100 dollari piiri, Brenti nafta kaupleb paari dollari võrra kõrgemal tasemel. Viimane langes eile korraks 101 dollarini, kuid kaupleb nüüd 104,3 dollari juures barreli kohta.

Pankade analüütikud on erinevatel arvamustel, kas naftaturg jätkab edasi langustrendi või ootab kauba defitsiidi tõttu ees karmim pitsitus. Citigroup hoiatas, et naftaturg võib majanduslanguse tõttu aasta lõpuks kokku kukkuda, mis tähendaks 65 dollarit barreli kohta ning järgmise aasta lõpuks 45 dollarit, juhul kui nõudlus väiksema majandusaktiivsuse tõttu väheneb.

„Nafta jaoks on ajaloolised andmed näidanud, et nõudlus on muutunud negatiivseks (ehk väiksemaks kui pakkumine – toim) vaid kõige hullemate globaalsete majanduslanguste puhul,“ märkisid panga analüütikud. Siiski toovad nad välja, et nafta hind on tavapäraselt majanduse jahenemise ajal ka kukkunud.

Vastupidist meelt on aga TD Securities toormete kauplemise strateeg Bart Melek, kelle sõnul ei suuda majanduslangused siiski sedavõrd oluliselt nõudlust vähendada. „Varud on kriitiliselt madalatel tasemetel, mis viitab ka sellele, et nõudlus püsib nende täiendamise vajaduse tõttu kõrgel tasemel.“ Melek näeb sealjuures pakkumise poolt jätkuvalt struktuurseid probleeme, mis veelgi enam toetab seda, et hinnad püsivad kõrged. Seda meelt on ka Goldman Sachsi analüütikud.

„Finantsturud üritavad hinnastamisel arvesse võtta majanduslangust. Füüsiline turg räägib sulle hoopis teist lugu,“ märkis panga toormete uuringute juht Jeffrey Currie. Ka tema toob välja, et turg on sedavõrd pingul just nimelt seetõttu, et varusid on erakordselt vähe. Panga hinnasiht Brenti toornaftale on 140 dollarit.

Nõudluse poolelt toetab nafta hinda Hiina, kus tarbitakse pärast linnade sulgemist oodatust rohkem naftatooteid. Riigi bensiini ja diisli tarbimine on jõudnud peaaegu pandeemia-eelsele tasemele ehk juunis tarbiti 90% sellest, mis kolm aastat tagasi samal ajal.