Üha sagedamini eelistatakse autoostu planeerides vähekasutatud sõidukeid
Üle 70 protsendi Eesti inimestest on pidanud vähekasutatud auto ostmisel otse omanikult tagantjärele tõdema, et sõiduki tegelik väärtus ei ole selle eest makstud hinnaga kooskõlas.
Kasutatud autode turg on viimastel aastatel kasvanud, inflatsioon on kergitanud ka kasutatud autode hindu ning järjest enam pööratakse tähelepanu riskidele, mis on seotud auto ostmisega otse eelmiselt omanikult või autode müügiplatsilt.
Moller Auto grupi Baltikumi ettevõtete ärijuhi Izīda Gerkena sõnul on nõudlus kasutatud autode järele viimasel kahel aastal hüppeliselt kasvanud. „Üldine trend nii Eestis kui ka naaberriikides Lätis ja Leedus näitab, et üha sagedamini mõeldakse autoostu planeerides eeskätt just vähekasutatud autode peale. See on uue autoga võrreldes tunduvalt soodsam, ent tehniliselt on auto, millega on vaid mõned aastad sõidetud, uue sõidukiga üldjuhul pea samaväärses korras,“ selgitab ta.
Kasutatud auto ostmisega otse omanikult või autode müügiplatsilt kaasnevad aga ka mitmed riskid, selgub Norstati läbiviidud uuringust. Eraisikult autot ostes tuleb ostjal sageli pettuda, kui hiljem selgub, et auto on tehniliselt eeldatust kehvemas seisus. Üle 70 protsendi uuringus osalenutest tõi peamise riskina välja, et otse omanikult autot ostes võib masin olla kehvemas seisus, kui ostja tehingu hetkel arvab. Riskidena nimetati ka tehingu vormistamisega seotud keerukust, tehingu summas pettumist ning võimalust, et soetatud auto ei pruugi olla kohe kasutusvalmis.
Auto ostmise ning ümberregistreerimisega seotud toimingud sujuvad eestlaste hinnangul valdavas osas lihtsalt ja kiirelt. Tehingu vormistamist peavad keerukaks pigem vähesed. Muust rahvusest vastajate jaoks on aga auto ostmise ja ümbervormistamise protsess otse omanikult keerulisem. Kasutatud auto ostmise protsessis on ebamugavusi kogenud ligi veerand teistest rahvustest autoostjatest, kelle jaoks on ostu vormistamine osutunud keerukaks.
Üks viiendik Eesti inimestest on kasutatud auto ostmisel otse omanikult või automüügiplatsilt pidanud pettuma tehingu summas. Tehingu summa on olnud eriti oluliseks murekohaks neile, kes auto ostmise hetkel töötud on.
Gerkena sõnul on peamine põhjus kasutatud auto eelistamiseks just soodne hind ja kõiki neid riske saab maandada ostes kasutatud auto sertifitseeritult edasimüüjalt. „Ehkki ka kasutatud autode hinnad on viimase kahe aasta jooksul suurema nõudluse ning inflatsiooni tõttu märgatavalt tõusnud, on vähekasutatud auto jätkuvalt paljude inimeste jaoks optimaalne võimalus soetada tehniliselt heas korras auto taskukohase hinnaga,“ selgitab ta.
Uuringust selgub, et kolmandik Eesti inimestest peab vähekasutatud auto ostmisel täiesti piisavaks rahasummaks 5000 eurot, teine kolmandik on nõus vähekasutatud auto eest maksma kuni 10 000 eurot. Üle 15 000 euro on valmis kasutatud auto ostmisele kulutama 12 protsenti Eesti inimestest. Valdavalt on mehed valmis vähekasutatud auto eest välja käima suurema summa kui naised. Pensionärid ja tudengid ei kulutaks enamjaolt kasutatud autole üle 5000 euro. Suurpered on heas korras vähekasutatud auto tarbeks suuremalt jaolt valmis oma eelarvest leidma kuni 10 000 eurot.
Uuringu viis juunikuus kõigis kolmes Balti riigis läbi Norstat. Vastanuid oli Eestis 1303 inimest vanuses 18-74 a.
