Informaatikaõpetaja kujundab õpilastest maailma muutjad

Rääkides IT-eduloo kui ühe Eesti identiteedi olulisema nurgakivi edasikestmisest, ei saa üle ega ümber küsimusest, milliseid oskusi ja teadmisi meie haridussüsteem põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele annab.

Eesti IT ja koolihariduse edulood on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad vastastikku teineteist. Nende mõlema jätkuvat edasikestmist silmas pidades on kooliõpilastele „teise kirjaoskuse“ ehk vajalike digioskuste õpetamine hädavajalik, sest digioskused on elus järjest olulisemad, sõltumata konkreetsest ametikohast. Tegelikult mõistavad seda üha enam ka kooliõpilased ise, mistõttu ei jää pädeval õpetajal Eestis puudu ei töövõimalustest ega ka populaarsusest õpilaste seas. Ammu on möödas ajad, kui arvutiõppe või informaatikatunni sildi all õpilastele üksnes Wordi, Excelit ja PowerPointi õpetatati. Juba mitu aastat tähendab informaatikaõpe põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele võimalust õppida nii programmeerimist, robootikat ja küberohutust kui ka multimeediat. Referaadi vormistamise oskus on mõistagi oluline, kuid ainult killuke sellest, mille omandamist nii ühiskond kui ka uus digipõlvkond ise ootab ja soovib.

Eelnevat arvestades on loomulik, et suur roll ja vastutus on siinkohal õpetajakoolitust pakkuvatel ülikoolidel. Nagu on totaalse uuenduskuuri läbinud põhikooli ja gümnaasiumi informaatika ainekavad, nii on seda teinud ka Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja magistriõppekava.

Revolutsioon informaatika õpetamises

Uuenenud õppekava annab informaatika ja muude digitehnoloogiaga seonduvate valikkursuste õpetamise oskused ja kvalifikatsiooni (robootika, programmeerimine, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus, küberturvalisus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka täiskasvanute nõustamiseks töökohal ning laste digitehnoloogia valdkonna huviringide juhendamiseks.

Revolutsioonilised põhikooli ja gümnaasiumi informaatika ainekavad suudavad esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini põnevate ainetega ära katta ning seetõttu vajavad uuenenud õppekava või täiendõpet ka enda tulevikku informaatika õpetamisega nägevad õpetajad. Uus magistriõppekava kõnetab lisaks uutele huvilistele kindlasti ka neid, kel informaatika õpetaja amet juba varem meelepärane oleks olnud, kuid keda peamiselt kontoritarkvarale keskenduv sisu varem eelmale peletas.

Informaatikaõpetaja magistriõppekava annab kaks kvalifikatsiooni, lisaks informaatikaõpetaja kutsele on võimalik omandada paralleelselt ka lisaeriala, mille magistrant valib ise järgmiste seast:

• põhikooli matemaatikaõpetaja;

• haridustehnoloog;

• ühiskonnaõpetuse õpetaja.

Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja õppekava uuendamisel saadi inspiratsiooni idufirmade tööviisist, õpingute jooksul on palju rühmaprojekte ja isegi magistritöö tehakse üldjuhul paaristööna. Sellisel viisil haritud üldhariduskooli informaatikaõpetajad muudavad oma õppeaine õpilastele haaravaks ning saavad hiljem oma õpilaste suure tähelennu ja maailma muutvate projektide üle uhkust tunda ja nendele kaasa elada. Informaatikaõpetaja töö on loov ja vaheldusrikas ning võimaldab igapäevaselt koos õpilastega uusi asju leiutada.

Kui soovid päriselt panustada IT- ja haridusteaduse eduloo edasikestmisse, tule õpi informaatikaõpetajaks!

Vaata lähemalt SIIT