Sanktsioonid avaldasid tugevat mõju Tallinna Sadama tulemustele

Kui reisijate arv näitab tublit kasvu, siis kaubavahetus on oluliselt vähenenud, toob Tallinna Sadam oma kvartalitulemustes välja.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on suve algus ja puhkuste periood toonud rohkelt reisijaid lähiriikidest ning seda eriti Tallinn-Helsingi liinile, kus reisijate arv on kasvanud enam kui poolteist korda. „Tõusutrendis on ka Rootsi liin ja üha enam jõuab kruiisilaevu Tallinna. Tänaseks oleme jõudnud taastuda 65 protsendini pandeemia-eelse reisijate arvu tasemeni ja kasvutrend jätkub,“ selgitas Kalm.

Teises kvartalis vähenes kaubamaht 21%, seda nii puit- kui vedellasti languse tõttu.

2022. aasta II kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,7 miljonit tonni kaupa ja 1,9 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 218% ehk 1,3 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 21%. Laevakülastuste arv kasvas 6% 1948 külastuseni. Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv kasvas 8% ja sõidukite arv 1% ning jäämurdja Botnica prahipäevade arv jäi eelneva aasta tasemele, laeva kasutusmäär oli 26%.

Kaubamahtudes on toimunud muutus lastiliikide struktuuris – vedellasti asemel on suurimaks kaubagrupiks tõusnud ro-ro kaubad, mille kasvutrend jätkub.

Vedellasti languse põhjustas peamiselt Valgevene naftatoodetele sanktsioonide kehtestamine alates märtsist ja veebruaris alanud Vene-Ukraina sõda. Puistlasti languse taga oli väetiste käitlemise mahtude oluline vähenemine seoses Venemaa päritolu operaatorile kehtestatud sanktsioonidega. Kui vedellasti puhul on aastane mahtude langus 38,8%, siis puistlasti puhul veelgi enam, 55%.

Märkimisväärse tõusu on teinud konteinerkaubad nii tonnides kui konteinerühikutes. Konteinervedude kasv tuleneb eelmise aasta madalast võrdlusbaasist, kui maailmas oli tühjade konteinerite puudus ja tarneahelate tõrked.

Tallinna Sadama aktsia on aasta algusest langenud 27,5% ning kauples täna 1,4 euro juures.