KÜTTEKRIIS | Eesti Energia soovib, et Eestil oleks varuplaan. Ministeerium hakkab juhiseid jagama
(127)
Riigifirma pakub, et Eestis võiks välja kuulutada hädaolukorra. Ministeerium soovib, et see jääks omavalitsusepõhiseks.
Riiklik energiafirma on arvamusel, et hädaolukorra välja kuulutamine, kuni selgub, et meil tõesti on piisavalt gaasi, muudaks teatud protsessid kiiremaks. Eelkõige võiks seda teha keskkonnaamet. Peale selle arvavad nad, et juba praegu peaksid suured gaasitarbijad olema kohustatud väärt kütet kokku hoidma. Nemadki saaksid seda teha.
Eesti Energia otsustas juuli alguses pöörduda valitsuse poole, et juhtida tähelepanu: meil ei ole varuplaani. Kõik on mängitud sellele, et meile jõuab külmal sügis ja talvel piisavalt LNG-d. Aga kui ei jõua? Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on maalinud turuosalistele ning linnade ja valdade liidule juunis karmi pildi: oleme jõudnud olukorda, kus Balti-Soome regioonis on umbes 60 TWh/a gaasinõudlusest tagatud kõige rohkem 39 TWh. Sellest kogusest ei piisa, et piirkonna gaasitarned katta.
Valige muu küte
Siin on koos mitu probleemi. Esiteks gaas ise. LNG-terminal võib Paldiskis valmis saada, kuid kas on ka piisavalt LNG-d, et sellega Eesti vajadused katta. Selles ei saa sugugi kindel olla. Just seetõttu on ka ministeerium kutsunud kaugkütjaid ja suurtarbijaid üles kiiresti selgeks tegema, kas neil õnnestub hangetega endale gaas tagada. Kui ei, siis tuleks minna üle muule küttele, näiteks põlevkiviõlile.
Kõlab nagu lihtne plaan – umbes nagu bensiinikasutajale öelda, et tangi diislikütust.
Kõlab nagu lihtne plaan – umbes nagu bensiinikasutajale öelda, et tangi diislikütust. Gaasikatlad põlevkiviõli seedimiseks ei sobi. Nii tuleb neid hakata ümber ehitama. Seegi ei ole lihtne, sest protsess võib võtta kaua aega. Kui samal ajal on tahtjaid palju, siis võib tekkida pudelikaelu.
Lisaks on keskkonnaalased nõuded, millest ei saa üle astuda. Põlevkiviõli on keskkonnale kahjulikum kui gaas. Keskkonnaamet võib tavaolukorras üht sellist luba menetleda pikki kuid. Selleks ei ole aga aega.
Eesti Energia pöördumise järgi aitaks hädaolukorra välja kuulutamine, sest aega on üksnes loetud kuud.
Tavareeglite järgi peaks ju pärast lisaheitgaaside puhastusseadmete installeerimist või heitgaaside emissioonidele kehtestatud piirmäärade kohaldamise peatamist saama erandit rakendada. Eesti Energia pöördumise järgi aitaks hädaolukorra välja kuulutamine, sest aega on üksnes loetud kuud.
Puudub kindlus
Kas on olemas täielik kindlus, et me saame järgmisel sügisel ja talvel piisavalt LNG-d? Vastus on ei. Eesti Energia hoiatabki, et see ei ole kindel.
„Selles olukorras otsustas ministeerium maagaasiturul praegu hädaolukorda välja mitte kuulutada, sest hoolimata sellest, et gaasimüüjad ei julge praegu kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks kohustusi võtta, pidi gaasiturg siiski toimima,“ on pöördumises kirjas.
Reservkütust tohib kasutada kõige rohkem kümme päeva aastas.
Teisalt julgustasid MKM-i esindajad näiteks kaugkütteettevõtjaid valmistuma alternatiivsetele kütustele üle minekuks. Selleks tuleb kohe uuendada keskkonnalubasid. Reservkütust tohib nimelt kasutada kõige rohkem kümme päeva aastas. Ja ega põlevkiviõli ka kuskil niisama vedele – tootjad on ikkagi huvitatud, et toodetu oleks juba lepingutega kaetud. Niisama ehku peale varusid koguda ei ole äriliselt mõistlik.
Ministeerium või omavalitsused?
Eesti Energia esindajate sõnul ei jõuta heitgaaside puhastusseadmeid algavaks kütteperioodiks installeerida. Erandi rakendamise eeldus on, et kohalik omavalitsus kuulutab välja soojusettevõtja taotluse alusel soojusega varustamise hädaolukorra. Taotlus annab omakorda keskkonnaametile aluse peatada kuni kuueks kuuks heitgaaside emissioonidele kehtestatud piirmäärade kohaldamine, ütlevad nad.
Kaugküttefirmad võiksid end igaks juhuks gaasi asendamiseks valmis seada.
Timo Tatar nõustub, et kaugküttefirmad võiksid end igaks juhuks gaasi asendamiseks valmis seada.
„Seal on küll vaja välja kuulutada kohaliku omavalitsuse hädaolukord, selleks et kaugküttes oleks võimalik pikemaajaliselt teisi kütuseid kasutada,“ on Tatar ERR-ile öelnud. „Aga otseselt üleriikliku gaasituru hädaolukorra väljakuulutamist vaja ei ole.“
Hando Sutter aga pareerib, et omavalitsustel ei ole ajendit hädaolukorda välja kuulutada, sest gaasitarnetega ei ole hädaolukorda. „See on surnud ring ja keegi peab esimese sammu tegema,“ ütleb Sutter.
Inčukalnsi asjus kokkulepe olemas
Tatar märgib Delfi Ärilehele, et eelolev sügis ja talv tulevad energiahindade mõttes keerulised. Eesti ei ole selles üksi, vaid kogu Euroopas püstitavad nii gaasi- kui ka elektrihinnad iga päev uusi rekordeid. Olukord maailmas on keeruline ja ettenägematu ning see tähendab ka suurenenud riske.
„Kuigi gaas suure tõenäosusega sügisel otsa ei saa, võib selle hind olla nii kõrge, et mõistlikum on kasutada teisi kütuseid. Selleks et talveks valmis olla, teemegi juba praegu tööd mitmel suunal. Üks oluline osa on Eesti varustuskindluse tagamine, mida teeme nii gaasivaru soetamise kui LNG-terminali vastuvõtuvõimekuse rajamise näol. Gaasinappusest hoolimata täidetakse endiselt ka Lätis asuvat maagaasihoidlat, kuhu Balti turuosalised on praeguseks jõudnud varuda juba üle 10 TWh gaasi,“ räägib Tatar.
Mis puudutab veel Inčukalnsi hoidlat, siis Eesti on hiljaaegu sõlminud nii põhja- kui ka lõunanaabriga solidaarsuskokkulepped, mille järgi toimub gaasi varustuskindluse tagamine olukorras, kus piirkonna gaasinõudlus ületab pakkumist. See vastab Eesti Energia pöördumises seisnud murele, kas hädaolukorras Läti ikka annab gaasi välja või hoiab endale.
Tegutseda tuleb kohe
Teine oluline pool on tema sõnul valmisolek võtta kasutusele alternatiivseid kütuseid ja vähendada tarbimist. Siin ei saa MKM Tatari jutu järgi kaugkütte ettevõtjate ja tööstusettevõtjate eest tööd ära teha.
„Saame üksnes võimalustele tähelepanu juhtida ning vahendada infot ja juhiseid eri osapoolte vahel. Oleme ministeeriumis kohtunud nii kaugkütte ettevõtjate kui ka tööstus ettevõtjatega ning rõhutanud, kui oluline on juba praegu hinnata oma riske, teha ettevalmistusi talviseks perioodiks ja veenduda, et nende kütusevajadused oleksid kaetud,“ räägib Tatar.
Praegu on igati õige aeg teha ettevalmistusi, et võtta kasutusele alternatiivseid kütuseid.
Mida soovitatud on? Esimese sammuna tasub suhelda enda energiamüüjaga ja uurida, kuidas on vajaminevad kütuse kogused tagatud. Juhul kui näiteks maagaasi varustuskindluse puhul on ettenähtavaid probleeme ja ettevõte saab kasutada teisi kütuseid, on praegu igati õige aeg teha ettevalmistusi alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmiseks.
„Nagu Eesti Energia oma pöördumises tähelepanu juhtis, on juba praegu vajalik kütusetarnete küsimuses võtta ühendust ka põlevkiviõli tootjatega. Vastasel juhul ei ole talvel põlevkiviõli tootjatel võimalik täiendavate kütusetarnetega ettevõtteid aidata,“ tõdeb ka Tatar.
Juhis ettevõteteni lähipäevil
Kui kütuste vahetus ei pruugi olla kõigil tehniliselt võimalik, siis näiteks energiatõhususe meetmeid saavad suuremal või vähemal määral rakendada kõik. Kodutarbijatele pakub riik lisatoetust läbi Kredexi oma kodude renoveerimiseks ja Tatar ütleb, et paljud on juba ka ise gaasi kõrge hinna tõttu minemas üle teistele energiaallikatele.
Kui peaks selguma, et gaasimüüjad ei ole valmis katlamajadele eelolevaks talveks piisavalt gaasi pakkuma, siis selle alusel on kohalikel omavalitsustel võimalik kuulutada välja kohaliku taseme kaugkütte hädaolukord.
„Mis puudutab vedelkütuste kasutamist ja keskkonnalubasid – selleks, et vajalikud ettevalmistused ära teha, ei ole vajalik üleriikliku gaasituru hädaolukorra väljakuulutamine. Paljudel kaugkütteettevõtetel on gaasihanked käimas. Kui nende tulemusena peaks selguma, et gaasimüüjad ei ole valmis katlamajadele eelolevaks talveks piisavalt gaasi pakkuma, siis selle alusel on kohalikel omavalitsustel võimalik kuulutada välja kohaliku taseme kaugkütte hädaolukord, mis annab võimaluse vajalike erandite tegemiseks. Seega on soojatootjatel võimalik taotleda keskkonnaametilt erandit ajutiselt alternatiivsetele kütuseliikidele, nt põlevkiviõlile, üleminekuks. Oleme koostöös keskkonnaametiga koostanud ettevõttele ka juhise, kuidas sellises olukorras käituda, see peaks nendeni jõudma lähipäevil.“
Gaasi hind ja mõju elektrile
Eesti Gaas on maininud, et ei ole põhjust arvata, et maagaas isegi hädaolukorra tekkides päriselt otsa lõppeb. Küll aga võib kerkida seninägematutesse kõrgustesse gaasi hind, mistõttu ei soovi keegi seda tarbida.
„Kui riik soovib antud hinnariski alternatiivsete kütuste (sh põlevkiviõli) kasutamisega maandada, siis tuleks juba praegu võtta arvesse alternatiivsete kütuste varustuskindluse temaatikat. See tähendab, et kui selle hankimisega seonduvaid tarnelepinguid aegsasti ei sõlmita, võib hiljem keeruliseks osutuda neid kütuseid hädaolukorra tekkides ka hankida,“ ütleb energiafirma.
Eesti Gaasi esindaja ütleb, et nende kliendid ei pea eeloleva talve varustuskindluse pärast muretsema.
„Teame ka, et Baltikumi elektrienergia tipukoormus kaetakse gaasijaamadega, mistõttu on gaasi piisavus ka elektriga varustatuse puhul määrava tähtsusega talvele vastu minnes,“ märgib Delfi Ärilehele Eesti Energia kõneisik Priit Luts.
Eesti Gaasi esindaja ütleb Delfi Ärilehele, et nende kliendid ei pea eeloleva talve varustuskindluse pärast muretsema.
„Oleme aktiivselt tegelenud uute LNG tarneahelate loomisega ja toonud praeguseks kolm suurt LNG tarnet, mis katavad tarbimise kuni septembri lõpuni. Töötame ka sügis-talviste koguste kallal ja suudame oma klientide gaasivarustuse tagada,“ on nende kõneisik veendunud.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson räägib Delfi Ärilehele, et eelseisval talvel on nende prioriteet stabiilse energiavarustuse tagamine. Ta märgib, et Venemaa kasutab gaasitarneid poliitilise relvana ja on oht, et need vähenevad praegusega võrreldes veelgi või lõppevad täiesti enne järgmist kütteperioodi. „Seega on meie fookus just talvevarude tagamisel,“ lisab ta.
Komisjon töötab praegu plaaniga, mis võimaldab Euroopa Liidu liikmetel suuremate gaasihäirete korral tegutseda koordineeritult, ühtselt ja solidaarselt. See peaks tema sõnul valmima paari nädala jooksul. Ta toonitab, et meil on juba praegu Euroopa Liidus olemas süsteem, mis paneb paika kriisiolukorras käitumise, tarbijate kaitse ja riikidevahelise üksteise toetamise.
„Kuid kogu EL-i hõlmava energiakriisi puhul ei pruugi sellest piisata. Seepärast tulemegi välja täiendavate sammudega energiatarbimise ennetavaks vähendamiseks ning suunistega juhuks, kui gaasi siiski tööstuse kogu vajaduse rahuldamiseks ei jätku,“ selgitab Simson.
Samal ajal käib tema sõnul töö alternatiivsete gaasitarnete tagamisega – just sõlmisid nad kolmepoolse kokkuleppe Iisraeli ja Egiptusega ning juuli keskel lendab Simson Bakuusse, kus komisjon loodab jõuda sarnasele tulemusele. „Euroopasse jõudvad LNG kogused on purustanud rekordeid jaanuarist maini, seda eelkõige tänu heale koostööle USA-ga,“ tunnistab volinik.
Võitlus kõrgete hindadega
Simson lisab, et Venemaa manipulatsioon turul mõjutab loomulikult ka gaasi ja selle kaudu elektri hinda. Nende eesmärk on ohjeldada kõrgeid energiahindu, tagades samal ajal elektrituru toimimise.
Peale oktoobris hindade ohjamiseks välja käidud tööriistakasti esitas Euroopa Komisjon mais lühiajalised erakorralised meetmed, mida liikmesriigid saavad kasutada kõrgete energiahindadega võitlemiseks, näiteks reguleeritud jaehinnad, oodatust suurema kasumi ümberjaotamine ja ETS-i tulude kasutamine tarbijate toetamiseks.
„Nagu mainitud, on EL-i juhid andnud komisjonile ülesande uurida erinevaid võimalusi energiahindade tõusu ohjeldamiseks. Nende hulgas on ka laual vajaduse korral ajutiste impordihinna ülemmäärade kehtestamine. Ennekõike on aga küsimus, et kuidas hinnalagi võiks meid aidata olukorras, kus maailmaturul on nõudlus suurem kui pakkumine.
Uudse sammuna tulime aga hiljuti välja uue EL-i energiaplatvormiga, mis võimaldab meil EL-i tasandil osta ühiselt gaasi, veeldatud maagaasi ja vesinikku, kui liikmesriigid seda soovivad. Koos tegutsemine aitab meil hankida stabiilseid energiatarneid usaldusväärsetelt partneritelt taskukohase hinnaga,“ toob Simson esile.
Soovitus loodavale koalitsioonile
Hiljutine REPowerEU plaan andis teada, et liikmesriigid võivad kasutada ülejäänud taaste- ja vastupidavusrahastu laene (praegu 225 miljardit eurot) ning uusi taaste- ja vastupidavusrahastu toetusi, mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute oksjonitelt saadud vahenditest, mida hoiti turustabiilsusreservis (20 miljardit eurot).
„Ainuüksi see sõnum aitas tõmmata CO2 hinda allapoole. Lisaks saavad liikmesriigid tulu, mis teenitakse CO2 kaubandusest, panna taastuvenergia projektide arendusse,“ ütleb volinik.
Kõrgete energiahindade mõju vähendamine kodanikele ja ettevõtetele, eriti kõige haavatavamatele, on olnud komisjoni prioriteet juba läinud sügisest. Juba siis panid nad kokku esimese tööriistakasti, mis sisaldas meetmeid, mida liikmesriigid saavad kasutada, et tarbijaid aidata. Praeguseks on kõik liikmesriigid Simsoni sõnul mõnda neist meetmetest rakendanud – olgu need siis maksukärped või tarbijate otsetoetused. „Sellele meetmepaketile järgnesid mais tehtud soovitused. Soovitan ka Eesti tänastel koalitsioonikõnelejatel neid meetmeid põhjalikult uurida. Seal on kasutamata potentsiaali, mida rakendada,“ ütleb Simson.
