Ka puhkuse ajal ei tohiks valvsust kaotada, sest finantspetturid tegutsevad aktiivselt kogu aeg. Möödunud aasta jooksul peteti Eesti inimestelt välja ligi üheksa miljonit eurot. Inimeste finantsandmeid jahitakse nii e-kirjades kui ka internetibrauserites, lisaks ka sotsiaalvõrgustike, tekstisõnumite ja telefonikõnede kaudu. Citadele panga turvaeksperdid annavad nõu, kuidas vältida petturite lõksu sattumist.
„Tänapäeval peaksid inimesed olema eriti valvsad, sest raha on võimalik kaotada mitte ainult petturitega otsesuhtluses, vaid ka Google’i otsingutulemuste esimeselt lehelt leitud ametliku väljanägemisega pangaveebi kujunduse tõttu. Kuigi petturite skeemid muutuvad tehnoloogia arenguga aina nüansirikkamaks, on praktiliselt alati võimalik näha märke, mis aitavad ära tunda kurjategijate pettuskatseid,“ paljastas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
1. Ole valvas ka puhkuse ajal
Petturid kulutavad palju aega oma ohvrite uurimisele ja teavad, millal on inimesed kõige haavatavamad. Näiteks enne suuri puhkusi aktiveeruvad sageli eri tüüpi skeemitajad, et kasutada ära inimeste tavapärasest suuremat hajameelsust. Tasub meeles pidada, et harva võtavad asutused oma klientidega ühendust väljaspool tavapärast tööaega.
2. Kontrolli teavet hoolikalt
Kontrolli alati internetilehitseja aadressiribal kuvatavat aadressi – kas see vastab teenusepakkujale, mida külastada soovisid? Kui kasutad otsingumootorit, nt Google, ära ava esimest lehte, mis on märgitud reklaamina. Kontrolli enne, kas tegemist on ikka õige lehega.
Enne delikaatsete andmete (kasutajanimi, parool, maksekaardi andmed) veebilehele sisestamist kontrolli veelkord, et veebisait on õige. Veendu, et sõnumis toodud kontaktandmed on ehtsad – kasuta pangaga ühenduse võtmiseks ametlikke allikaid ja avalikult kättesaadavaid telefoninumbreid.
3. Ära jaga isiklikku teavet
Ära kunagi vasta palvele anda teavet oma panga juurdepääsude, maksekaartide, paroolide ja koodide kohta ei telefonis ega internetis ning ära sisesta neid andmeid teile saadetud linkidele. Pea alati meeles, et pangatöötajad ei küsi kunagi sinu kontole pääsemiseks vajalikke andmeid.
4. Kiirustamine, stressi tekitamine – petturite lemmikmeetodid
Inimmõistus kipub sassi minema olukordades, kus on vaja kiiret otsust. Kui teenusepakkuja kiirustab sind tagant ja sa oled segaduses ja ebakindel, mida teha, võta aega ja mõtle asjad külma peaga läbi. Pea meeles esimest näpunäidet – kontrolli kogu teavet. Pank ega muud seaduslikud organisatsioonid ei kiirusta ühtegi klienti kohe otsust tegema.
5. Ära ava kahtlaste kirjade linke ja manuseid
Kõigepealt kontrolli hoolikalt e-posti aadressi ja saatjat – kas see on teada ja reaalne, sest sageli luuakse e-posti aadress sarnaselt, kuid mõni täht on puudu või kasutatakse sümbolit, imiteerides nii kasutajanime või organisatsiooni nime. Samuti ära vasta programmide või rakenduste installeerimise taotlustele. Kindlasti ära sisesta oma pangaandmeid ei saadetud linkidele ega pakutavatesse programmidesse.
Mis siis, kui pettus on juba juhtunud?
Kui kahtlustad, et oled langenud pettuse ohvriks, teavita sellest viivitamata oma panka. Pank võtab omalt poolt kasutusele võimalikud toimingud kuriteo peatamiseks, samuti teavitab klienti edasistest toimingutest – vajalik on sisselogimisandmete muutmine ja politsei poole pöördumine.
