Elektrilevi ühendusel olevad elektritootjad andsid juunis võrku ligi 85 GWh. See kogus kasvas võrreldes eelmise aasta juuniga ligi 9,1 GWh, kattes ligikaudu 3030 majapidamise aastatarbimise. Ligikaudu 85% kogutoodangust moodustas päikeseenergia. Ülejäänud 15% tuli peamiselt maagaasist ja tuulest ning väiksemal määral põlevkivist.
Eriti paistsid numbrite poolest silma pikad ja kuumad jaanipühad. Kui mais katsid Elektrilevi võrguga ühendatud elektritootjad kahe päeva lõunatundidel esimest korda enam kui pool kogutarbimisest, siis jaanipäeval ületasid päikselise ilma ning pühadest tuleneva madalama tarbimistaseme koosmõjuna elektritootjad neljal tunnil juba 60% piiri. 50% piir ületati neljal järjestikusel päeval (23.–26.06 ehk võidupühast nädala lõpuni).
Juuni lõpuks oli Elektrilevi võrgus elektritootmist kokku 12 808 tarbimiskohas (võrreldes 2021. aasta juuniga lisandunud 3878 tootjat), millest 5580 olid mikrotootjad (võimsus kuni 15 kW) ja 7228 elektritootjat (võimsusega üle 15 kW).
Liitumistaotlusi neli korda rohkem
2022. aasta teises kvartalis (aprill-juuni) esitati Elektrilevile 3218 elektritootja liitumistaotlust, mida on 2437 taotlust rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ehk liitumistaotluste arv on kasvanud üle nelja korra. Kõige populaarsem on endiselt liitumine mikrotootjana ehk kuni 15 kilovatise (kW) võimsusega päikeseelektrijaamaga.
Kui 2021. aastal lisandus kokku ligi 600 mikrotootjat, siis 2022. aasta kuue kuuga lisandus 1165 mikrotootjat.
„Rõõm on näha, et eestlaste huvi päikeseelektri tootmise vastu pole raugenud. Selleks, et oleks võimalik järjest rohkem taastuvelektrit võrku müüa, peame suurendama elektrivõrgu läbilaskevõimet,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
„Viie aastaga on vaja elektrivõrku investeerida 300 miljonit eurot. See võimaldaks mikrotootjatel oma päikesejaamad kõikjal Eestis mõistlike kuludega võrku liita ja seeläbi rohelise elektri pakkumist suurendada,“ lisas Härm.
