Eesti õliühingu juht Mart Raamat ütles müüginumbreid kommenteerides, et kõrged hinnad mõjutavad enim just madalama sissetulekuga inimeste tarbijakäitumist. „Regionaalsed müüginumbrid ei jäta võimalust teistsuguseks tõlgendamiseks. Kui Harjumaal vähenesid juunis mootoribensiini müügimahud 6,5% võrra, siis Eesti kõige madalama keskmise sissetulekuga maakonnas Ida-Virumaal tangiti juunis koguni 19% vähem kui aasta varem. Harjumaa kõrval jäi vaid Raplamaal juuni mootoribensiini müüginumbrite langus ühekohaliseks, kõikides ülejäänud maakondades vähenes tarbimine üle 10%,“ märkis Raamat.

EU Oil Bulletini andmetel olid Eesti juuni keskmised mootoribensiini tanklahinnad 2,143 eurot liitri kohta, ehk 20 senti kõrgemad kui mais. „Ei ole lihtsalt võimalik nõustuda peaministriga, kes ütleb, et võimalikku kuni 20-sendilist aktsiisilangetust inimesed ei taju. Ida-Virumaa on hea näide, kus juunis oli tarbimisnumbrite langus võrreldes maikuuga kolmandiku võrra suurem. Riik saaks inimestel võimaldada autopaaki täita 15 eurot odavamalt, kuid kahjuks on Eesti sisuliselt ainus kõrgete kütusemaksudega riik Euroopa Liidus, kes ei ole oma kütusetarbijatele hinnaleevendust pakkunud,“ nentis kütusesektori esindusorganisatsiooni tegevjuht.

Diislikütuse müük jätkab vähenemist

Kütusesektori esindaja hinnangul on muret tegevaks trendiks diislikütuse müügimahtude vähenemine. „Kui mootoribensiini tarbib valdavalt eraisik, siis diislikütus on „majanduse vereringeks“ ning langenud müüginumbrid võivad anda märku jahtuvast majandusest,“ selgitas Raamat.

Samuti on tema hinnangul oodata jätkuvat diislikütuse müügi vähenemist. „Läti muutis 1. juulist oma biokütuse kohustuse vabatahtlikuks ning see peaks nende enda hinnangul langetama hindu tanklas kuni 10 sendi võrra. Selle realiseerumisel taastub vana hea kütuseturism ja riigieelarvest hakkab aktsiisiraha välja voolama,“ prognoosis Raamat.

„Tänased koalitsioonikõnelejad on juba üle kuu aega viivitanud ja jätnud Eesti inimesed rekordinflatsiooniga üksi. Arusaamatu on see, et Saksamaa ja Rootsi, aga ka Poola ja Tšehhi – ehk sisuliselt kõik teised Euroopa Liidu riigid – leiavad võimalusi oma kütusetarbijatele vastu tulla, aga meie valitsus ei suuda maal elavate inimeste olukorda parandada. Jalgratast ei ole vaja leiutada – kütuseaktsiisid tuleb alla tuua, sest see toetab nii Eesti inimeste toimetulekut, hoiab majanduse konkurentsivõimet kui ka vähendab Saksamaa näitel ka inflatsiooni,“ kutsub õliühingu juht poliitikuid üles tegudele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid