Elamispindade turg jõudis murdepunkti: tehingute arv langeb ja hinnatõus pidurdub

Elamispindade kiire hinnatõus on jõudnud murdepunkti, kus hakkavad toimuma muutused. Kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon analüüsib järgnevalt Tallinna elamispindade turu näitel, millised muutused on eeloleva aasta jooksul aset leidmas.

Varasema aasta-kahe jooksul on tundunud, et kinnisvaramüüjatel on iga kuuga olnud võimalik müügihindadele mõni või isegi mõnikümmend tuhat eurot juurde kruvida. Ostuhuvi ei ole see pärssinud. Elamispindade ostuhuvi on isegi suurenenud ehk tehingute arv on kasvanud, sest kiire hinnatõus on turule toonud spekulatiivseid ostjaid, kes on soovinud hinnarallist osa saada.

Üsnagi selge on, et 30% peale kasvanud korterite aastase kallinemise trall kaua jätkuda ei saa. Juunis kasvas kinnisvaraportaali KV.EE Tallinna korterite pakkumishind kuu varasemaga võrreldes 3,4%, Tallinna korterite eest küsiti keskmiselt 3454 €/m².

Tallinna korterite tehinguhind 2966 €/m² (maa-ameti andmetel) aga langes kuu varasemaga võrreldes üle pika-pika aja. Languse määr oli 0,5%. Võib öelda, et Tallinna korterite tehinguhinnad jäid juunis toppama samale tasemele, kus need olid maikuus.

„Ühe kuu andmete baasilt pikaajaliste järelduste tegemine on ohtlik. Siiski võib väita, et majandus- ja julgeolekukeskkonda negatiivselt mõjutavad tegurid on võimust võtmas ja elamispindade turule mõju avaldamas. Elamispindade turul on „tänu“ majanduskasvu aeglustumisele, ülikõrgele inflatsioonile, energiahindade probleemile, intressimäärade kerkimisele, elamispindade kättesaadavuse olulisele vähenemisele tulemas uued ajad,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Hinnatõus võib pidurduda

Muutused elamispindade turul tähendavad eelkõige tehingute arvu langust ja hinnatõusu pidurdumist. Pessimistlikumast vaatest ei saa isegi hinnalangust välistada, kuid selle eeldus on ostjate kinnisvarahuvi täielik kadumine.

„Tehinguhindade seisak ja pakkumishindade jätkuv kiire spurt näitavad, et kinnisvara ostjate ja müüjate ootused elamispindade turu edasiste arengute osas on täiesti erinevad. Kinnisvaramüüjad soovivad hindu jätkuvalt kasvatada, kuid varasemalt hinnatõusu allaneelanud ostjad ei ole valmis rohkem maksma,“ leidis Tarvo Teslon.

Vastuolulised ootused tähendavad esmalt venima hakkavaid hinnaläbirääkimisi, mis kõik positiivse tulemusega lõppeda ei pruugi. Aegavõtvad hinnavaidlused vähendavad tehingute arvu ja tõmbavad müüjate optimistlikele hinnaootustele lõpuks kriipsu peale.

„Kokkuvõtlikult võime tõdeda, et majandus- ja julgeolekukeskkond on muutunud, paraku negatiivses suunas. Inertselt toimival kinnisvaraturul näeme esimesi märke, mis kinnitavad, et elamispindade turg on jõudmas kasvufaasist tehingute arvu languse faasi. Aeg näitab, kui sügav ja kui pikaajaline see olema saab ning kas näeme negatiivset mõju hindadele,“ võttis Tarvo Teslon analüüsi kokku.