Majanduslanguse tõenäosus on tõusnud 45%-ni, võrreldes 30%-ga eelmises uuringus ja 20%-ga enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Saksamaa, mis on üks kõige haavatavamaid eurotsooni liikmeid Venemaa energiavoogude kärpimise suhtes, näeb suure tõenäosusega majandustoodangu vähenemist, kirjutab Bloomberg.

„Me eeldame majanduslangust, mis põhineb juba rakendatud naftaembargol ja kõrgemate sisendhindade mõjul tööstusele,“ ütles Rabobanki strateeg Erik-Jan van Harn. „Saksamaa majandus on juba praegu aeglustumas ja suundumus on selgelt langev.“ Elukalliduse tõus mõjutab üha enam ettevõtteid ja tarbijaid, kes on alles väljumas kaheaastasest pandeemiast. Samal ajal ohustavad talviseid energiatarneid väiksemad gaasitarned Venemaalt.

Eeldatakse, et EKP (Euroopa Keskpank) tõstab oma hoiuseintressimäära aasta lõpuks 0,75%-ni ja märtsi istungil 1,25-%ni. Varem nähti, et see jõuab sellele tasemele alles juunis. „Euroala siseneb tõenäoliselt selle aasta teisel poolel kergesse majanduslangusesse, kuid see ei ole piisav, et viia inflatsioon tagasi 2% juurde, mistõttu EKP jääb järkjärgulise intressitõusu teele,“ ütlesid TD Securities'i James Rossiteri juhitud ökonomistid.