Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide juunis antud hinnangul Eestis majanduskliima jahtub. Kuigi tarbimine on veel tugev, siis perede majanduslik olukord on halvenenud.
Eesti konjunktuuriinstituudi ekspertide juunikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on rahuldav, kuid on võrreldes märtsiga oluliselt halvenenud. Ka eelseisval kuuel kuul on veebruaris alanud sõja tõttu oodata majanduse jahtumist. Majanduskliimaindeks langes enam kui 15 punkti võrra ja on nüüd –49.8 punkti. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli juunis 92,6 punkti, mis on 8 punkti alla märtsi hinnangu ja alla pikaajalise keskmise.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul prognoositi olukorra halvenemist ka juba eelmisel vaatlusel, kuid värsked andmed näitavad, et kardeti hullemat ning Eesti majandus on keerulise olukorraga toime tulnud. „Sõda Ukrainas algas esimese kvartali keskel, mis tähendab, et selle mõjud kajastuvad meie majanduses veel mõnda aega. Eri sanktsioonid jõustuvad järk-järgult, mistõttu järgmiselt kuudel on näha negatiivsete mõjude kasvu. Kuigi majanduskliima jaheneb, näitab värske statistika, et Eesti majandus jätkab kasvamist, samuti kasvavad nii eratarbimine kui tööstustoodang, seda küll käsikäes tarbijahindade tõusuga,“ selgitas Sutt.
Suurim probleem on oskustööliste puudus
Ekspertide ootused nii investeeringute kui ka eratarbimise arenguväljavaadete osas järgmisel kuuel kuul on küllaltki pessimistlikud, kuid siiski vähemal määral kui märtsis. Väliskaubanduse arenguväljavaated on mõõdukalt pessimistlikud: nii ekspordimahu (–17 punkti) kui impordi osas oodatakse langust (–25 punkti). Võrdluseks märtsikuised tulemused vastavalt –46 punkti ja +30 punkti.
Tööstusvaldkonnas püsib kindlustunde baromeeter plusspoolel, kuid oodatakse nii toodangu mahu kui eksporttellimuste kasvu aeglustumist. Tööstusettevõtete jaoks on põhiliseks takistuseks tootmise kasvatamisel materjali-, seadmete ning tööjõupuudus. Toodangu müügihinnad tõusevad peaaegu kõigis tööstusharudes.
Eesti majanduse suurim probleem on jätkuvalt oskustööjõu puudus. Võrreldes aastataguse olukorraga on keerulise rahvusvahelise olukorra tõttu oluliselt ebasoodsamaks muutunud keskkond välisinvestoritele, probleemina tuuakse esile ka suurenenud poliitilist ebastabiilsust. „Uus koalitsioon on kokku lepitud ning NATO laienemine Soome ja Rootsi lisab kogu piirkonnale turvalisust. Olen vestelnud mitmete investoritega, kelle huvi on jätkuv Eestisse investeerida ning siitkaudu Euroopa turule siseneda,“ lisas Sutt.
Inflatsioon teisel poolaastal on madalam, hinnatõus aeglustub ja kodumaiste aktsiate hinnad langevad. Inflatsiooni tasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2022. aastaks 14,8 protsenti ja 2023. aastaks 4,4 protsenti.
Pere toidukorv kallines ligi 9 protsenti
Jaekaubanduse kindlustunne on parem kui eelmise kvartali lõpus. Viimase kolme kuu müük püsib hea, ent järgmises kvartalis aeglustub. Hinnang ärikonjunktuurile on jätkuvalt negatiivne, selle põhjuseks võivad olla kõrged energiahinnad, sõjast tingitud tarneprobleemid ja neist tulenev hinnasurve jaekaubandusele.
Tarbijate kindlustunde kiire langus jätkus. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis –35 (märtsis –16, pikaajaline keskmine –7). Tarbijate kindlustunnet mõjutavad peamiselt Ukrainas toimuv sõda, ebakindlus Venemaa edasiste plaanide suhtes ja kiire inflatsioon. Kuigi tarbimine on püsinud kõrgel tasemel, on perede majanduslik olukord enda hinnangul viimase aasta jooksul halvenenud. Samuti on halvenenud hinnang säästmise võimalikkusele järgmise aasta jooksul.
EKI pere nädala toidukorv kallines II kvartalis 8,9 protsenti. EKI nädala toidukorv maksis juunis 95,93 eurot ning oli 2022. aasta märtsi ostukorvist 8,9 protsenti (7,84 €) kallim. 2021. aasta juuniga võrreldes on toidukorv kallinenud 17,9 protsenti ehk 14,55 €. Juunis võrreldes märtsiga kallinesid enim kanamunad, jahu, liha ja hakkliha ning suhkur. Odavnemist üheski vaadeldavas kaubagrupis ei olnud.
