Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta mais eelneva aasta maiga võrreldes 52,5 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti, mistõttu maikuu kogukulude mahuks oli 1,083 miljardit eurot.
Kogukulu kasvu panustasid peamiselt edasiantavad maksutulud ja tegevuskuludest tööjõu- ning majandamiskulud. Kogukulud suurenesid kodumaistest vahenditest finantseeritud kulutuste kasvu tõttu, kuna nii välistoetuste kasutamine kui ka vahendamine vähenes aastaga 8 miljoni euro võrra.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid mais 697,3 miljonilt eurolt 709,1 miljoni euroni ehk 11,8 miljonit eurot eelneva aasta maiga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 1,7 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv aeglustus mais võrreldes käesoleva aasta esimese kvartaliga, kuna kodumaised toetused vähenesid mais 42,7 miljonit eurot ehk 8,0 protsenti. Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks vähenes võrreldes eelneva aasta maiga 59,1 miljoni euro võrra ja kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 3,8 miljoni euro võrra.
Väljamaksed töötu- ja haigekassale
Vähenemise põhjuseks on eelneva aasta kõrge võrdlusbaas, kui mais tehti lisaeelarvest suuremad väljamaksed nii töötukassale töötasu hüvitise maksmiseks kui ka haigekassale reservkapitali taastamiseks ja kasutati lisaeelarve vahendeid investeeringutoetuste eraldamiseks. Kodumaistest toetustest suurenesid mais sotsiaaltoetused 17,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 2,6 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid mais 11,7 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti ja vanemahüvitis 5,3 miljonit eurot. Tegevustoetused suurenesid peamiselt Euroopa Liidu üldeelarvesse makstava korralise kuumakse kasvu ja erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude tõttu.
Majandamiskulud suurenesid mais 37,5 protsenti ehk 22,5 miljonit eurot, nii kaitseotstarbeliste kulutuste, muudele sotsiaalteenustele tehtud kulutuste, energiakulude kasvu kui ka kiire inflatsiooni tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud mais 1,2 miljoni euro võrra ehk 101,9 protsenti. Kaitseotstarbelistest kulutustest suurenesid kulutused laskemoona ja rakettide soetamiseks 2,8 miljoni euro võrra, mis ületab eelneva aasta taset üle 12 korra. Muudele sotsiaalteenustele tehtud kulutustest olid Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud mais 7,0 miljonit eurot.
Tööjõukulud suurenesid mais 14,9 miljoni euro võrra, kasvades aastas 17,5 protsenti. Tööjõukulude kasvust moodustas poole ehk 7,5 miljonit eurot pensionieraldiste väljamaksete kasv. Pensionieraldiste kasvule lisaks olid tööjõukulude kasvu põhjusteks hariduse ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.
Kulutati maanteede ehitusele ja riigikaitsele
Investeeringud kasvasid mais 17,5 protsenti ehk 5,9 miljoni euro võrra. Mais suurenesid eelneva aasta maiga võrreldes kulutused riigimaanteede ehitamiseks ja kaitseinvesteeringuteks. Riigimaanteede remondi koondprojekti kulud kasvasid aastaga 1,8 miljoni euro võrra taristu ehitamise ja remonditegevusega seotud kulude kasvu tõttu. Mais investeeriti eelneva aasta sama ajaga võrreldes 1,3 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli suuremate investeeringutena jalaväe lahingumasinate soetamine ja laskemoona hoidlate projekteerimis- ning ehitustööd.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid mais 52,6 miljoni euro võrra kasvutempoga 18,7 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.
