Kolmapäeval avalikustatud uuringu tulemusi saab tõlgendada nii- ja naapidi. Protsent võib mõnele tunduda kõrge, teisele talutav. Samas peab arvestama, et Vene gaasiga toimuvaga seoses on vaja leida kiireid lahendusi.

„Kliima vaatenurgast oleks CO2 netokogus 2023. aastal 30 miljonit tonni, mis oleks 1,3% sellest, mis paisati õhku 2021. aastal. Energeetikasektori kogumahust moodustab see 4%,“ ütles mõttekoda Ember, kes raporti koostas.

Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja Holland on hiljuti teada andnud plaanidest tõsta kivisöel baseeruva energia tootmise võimekust, kui Venemaa peaks gaasitarneid vähendama või need üldse katkestama.

See võimaldaks gaasi suunata hoidlatesse, et tagada 90-protsendiline täituvus novembriks, vahetult enne talvist kütteperioodi.

Valmis seatakse ligi 14 GW kivisöe-elektrijaamu, enamus neist asuvad Saksamaal. Need hakkaks elektrit tootma vaid hädaolukorras.

Euroopa praegune kivisöejaamade tootmismaht on 109 GW. Seega tuleks juurde 12%. Samas kui vaadata Euroopa Liidu riikide üldist installeeritud tootmisvõimsuste mahtu (920 GW), siis moodustab see vaid 1,5 protsenti, ütles raport.

Isegi kõige hullema stsenaariumi kohaselt, kui need on töös terve 2023. aasta vältel 65-protsendilise võimsusega, toodavad nad vaid 60 TWh elektrit, on raportis kirjas.

Pikaajalisem plaan on siiski selge – 2030. aastaks soovitakse kivisöe-elekter Euroopast kaotada. Praegune kriis toob turule kiiremas korras uut taastuvenergial baseeruvat tootmist. Emberi analüüs näitab, et 2030. aastaks on taastuvelektri osakaal Euroopa Liidus 69%.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid