Gaas kütusena ei ole Eestis enam kuigi levinud ehkki on piirkondi ja hooneid, mis endiselt gaasiküttel tegutsevad. Alles oli ju aeg, mil seda kütteliiki väga reklaamiti - gaas oli odav ja tundus, et ka varustuskindlusega on kõik korras. Mis sest, et gaasikraanid asuvad Venemaa pinnal. Nüüd on aga kogu Euroopa suures hädas, sest meie idanaaber on astunud reaalseid samme, et gaasitarneid vähendada.

Olgugi, et gaasiga kütmist on Eestis vähe, siis talvistel tipukoormuste ajal, mil väljas paugub pakane ja inimesed ning ettevõtted kasutavad rohkem nii kütet kui elektrit, siis muutub gaas ülioluliseks. Ilma selleta peaks teatud tarbijad tarbimisest loobuma või läheks kütte ning elektri hind nii kalliks, et me ka kõige jubedamates õudusunenägudes ei ole selliseid numbreid näinud.

Kõik riigid teevad jõupingutusi, et oma gaasivarusid järgmise talve kütteperioodiks tagada. Meil siiani enda gaasi hoiustamise kohta ei olegi - me kogume seda Leetu Klaipedasse ja Lätti Incukalnsi. Sama teeb ka Soome. Nüüd on mõlemal riigil paralleelselt töös projektid, mis võimaldavad ka meil LNG-d vastu võtta. Delfi Ärileht uuris, mis seisus Eesti projekt on ning mida hetkel Paldiski külje all tehakse.

Infortari tegevjuht Martti Talgre sõnul käib töö praegu nii maal kui merel, kontoris ja kail.

„Paldiski terminali haalamiskai ehitus liigub Alexela ja Infortari ühisel vedamisel ja rahastamisel Lahepere lahes hooga ja püsime kevadel lubatud graafikus. Praegu toimuvad haalamiskai vaiamistööd, peagi alustame betoonitöödega. Kui ka Eleringi tööd püsivad graafikus, siis on Alexela ja Infortari poolt valmisolek FSRU laeva vastuvõtmiseks novembris loodud. Üleminek uue aja gaasile LNGle ja tarnekindluse saavutamine meie piirkonnas on võimalik, kuid selle tingimuseks on terviklahenduse valmimine Paldiskis,“ ütleb Talgre.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid