Simson möönab, et Venemaa kasutab gaasitarneid poliitilise relvana ja püüab lõhkuda Euroopa ühtsust, tekitada ebakindlust ning kasvatada seeläbi energiahindu. Tänaseks on 12 ELi riiki juba kas osaliselt või täielikult Vene gaasist ära lõigatud.

„Peamine Vene gaasi Euroopasse vahendav torujuhe Nord Stream 1 pandi samuti mõni päev tagasi korralisteks hooldustöödeks seisma ning see seisak on planeeritud 21. juulini. Euroopa peab aga valmis olema, et piiratud tarned kestavad kauem või lõppevad sootuks. Seetõttu on meie peamiseks prioriteediks talveks valmistumine ning stabiilse energiavarustuse tagamine,“ ütleb Simson.

Hetkeseisuga on Euroopa maa-aluste gaasihoidlate täitumus veidi üle 60%. Simsoni sõnul vajame talveks aga veelgi suuremat puhvrit. Just seetõttu kiitsid ELi energeetikaministrid hiljuti heaks uued gaasihoiustamise reeglid, mis nõuavad, et 1. novembriks peavad gaasihoidlad olema täidetud vähemalt 80%. Ühtlasi on gaasihoidlad nüüdsest kriitilise tähtsusega taristu osa.

Simson lisab, et järgmisel nädalal on EL välja tulemas nn talveks valmistumise plaaniga, mis võimaldab ELil suuremate gaasihäirete korral tegutseda koordineeritult, ühtselt ja solidaarselt. „Meil on juba täna Euroopa Liidus olemas süsteem, mis paneb paika kriisiolukorras käitumise, tarbijate kaitse ja riikidevahelise üksteise toetamise. Kuid kogu ELi hõlmava energiakriisi puhul ei pruugi sellest piisata. Seepärast tulemegi välja täiendavate sammudega energiatarbimise ennetavaks vähendamiseks ning suunistega juhuks, kui gaasi siiski tööstuse kogu vajaduse rahuldamiseks ei jätku. Kodutarbija on kaitstud ja toasooja tootmiseks on gaasivarud esmatähtsad ka täieliku gaasitarne katkestuse korral,“ ütleb Simson.

Ta nendib, et energiasääst on ELi plaani ülioluline osa, sest Vene tarneid, mis on tavapäraselt olnud üle 40% ELi gaasitarbimisest, pole võimalik täies mahus alternatiivsete allikatega asendada.

„Kutsun juba täna üles nii tavakodanikke kui ka liikmesriike mõtlema sellele, kuidas energiat kokku hoida. Eesootav talv tuleb kergem, kui meil on paigas meetmed, mis aitavad energiat säästa. Muu hulgas tähendab 27 liikmesriigi koordineeritud maagaasi tarbimise vähendamine seda, et väheneb ka hinnasurve turgudel,“ ütleb Simson.

Ta lisab, et paralleelselt mainitud plaanile jätkub Euroopas töö alternatiivsete gaasitarnete tagamisega. „Sõlmisime hiljuti kolmepoolse kokkuleppe Iisraeli ja Egiptusega ning järgmisel nädalal lendan Bakuusse, kus loodame jõuda sarnasele tulemusele. Ühtlasi on nähtud märkimisväärset LNG mahtude suurenemist, näiteks USA tarned Euroopasse on peaaegu kolmekordistunud.“

„Venemaa manipulatsioon gaasiturul mõjutab loomulikult ka gaasi ja selle kaudu elektri hinda,“ märgib Simon ning lisab, et eesmärgiks on ohjeldada kõrgeid energiahindu, tagades samal ajal elektrituru toimimise.

„Oleme hindade ohjamiseks pakkunud liikmesriikidele välja erinevaid erakorralisi meetmepakette (oktoobri toolbox ja mais pakutud lahendused) ning ka eesootaval kütteperioodil julgustame valitsusi kasutama sihitud lühiajalist abi tarbijatele, maksumeetmeid ning asendama maagaasi alternatiivsete ning stabiilsema hinnaga kütustega kõikjal, kus võimalik,“ nendib Simson.