Suvine majandusprognoos: Venemaa tõttu on väljavaated halvad

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu mõjub Euroopa majandusele jätkuvalt negatiivselt, tuues kaasa väiksema majanduskasvu ja suurema inflatsiooni, kui eeldati kevadprognoosis. 2022. aasta suvise majanduse vaheprognoosi kohaselt peaks ELi majandus kasvama 2022. aastal 2,7% ja 2023. aastal 1,5%.

Euroala majanduskasv peaks 2022. aastal olema 2,6% ning aeglustuma 2023. aastal 1,4%-ni. Aastane keskmine inflatsioon peaks saavutama 2022. aasta rekordilise taseme, jõudes euroalal 7,6%-ni ja ELis 8,3%-ni, enne kui see taandub 2023. aastal vastavalt 4,0% ja 4,6% juurde.

Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles: „Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutab jätkuvalt tõsiselt ka Euroopa Liitu ja meie majandust. Meil tuleb tegeleda väljakutsetega mitmel rindel, alates energia- ja toiduainehindade tõusust kuni üleilmse ebakindluseni. Kuna ELi majanduskasv on pärast eelmist kriisi jõuliselt taastunud, on meie lähtepositsioon õnneks tugev. Kuigi selle aasta teises pooles pidurdub majanduskasv oluliselt, peaks see 2023. aastal taas elavnema. Võttes arvesse suurt inflatsiooni ja rahastamistingimuste karmistumist, on tähtis leida sobiv tasakaal konservatiivsemale eelarvepoliitikale ülemineku ja kõige haavatavamate elanikkonna rühmade kaitsmise vahel. Ühtlasi tuleks meil vähendada oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest.“

Mullu alanud majanduse kiire taastumine on aeglustunud

Eesti reaalse SKP kasv jääb prognoosi kohaselt sel aastal 1,6% ja järgmisel 1,9% juurde, mis tähendab, et möödunud aastal alanud majanduse kiire taastumine on Ukraina sõja tõttu oluliselt aeglustunud. Vaatamata soodsatele oludele tööturul on järsk tarbijahindade kasv hakanud nõrgestama majapidamiste ostujõudu. Samal ajal on takistused tööstuskaupade tarneahelates tekitanud teatud kaupade laovaru selleks ja ka järgmiseks aastaks.

Eesti majanduse kasvuprognoos 2022. aastaks on kõrgem kui kevadel tänu esimese kvartali oodatust parematele tulemustele. Järgmise aasta SKP kasvuprognoosi on korrigeeritud aga madalamaks maailmakaubanduse halvenenud väljavaadete ja rangemate rahastamistingimuste tõttu.

Sõjast tulenevad majandusšokid jätavad jälje majanduskasvule

Paljud 2022. aasta kevadprognoosis osutatud negatiivsetest riskidest on teostunud. Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi suurendanud survet energia- ja toiduainehindadele. See omakorda tugevdab kogu maailmas inflatsioonisurvet, vähendades kodumajapidamiste ostujõudu ja tuues kaasa kiiremad rahapoliitilised meetmed, kui varem prognoositud. Peale Hiina nulltolerantsi Covidi suhtes mõjub majandusele negatiivselt USA majanduskasvu jätkuv aeglustumine.

ELi majandus on energiaturgude suundumuste suhtes eriti tundlik, kuna ta sõltub suurel määral Venemaa fossiilkütustest, samas kui majanduskasvu vähenemine kogu maailmas kärbib välisnõudlust. Eelmisel aastal toimunud majanduse elavnemine ja varasematest prognoosidest mõnevõrra paremaks osutunud esimese kvartali näitajad toetavad 2022. aasta kasvutulemusi. Ülejäänud aastal peaks aga majandustegevus jääma kesiseks, hoolimata paljulubavast suveturismihooajast.

2023. aastal peaks kvartalipõhine majanduskasv koguma hoogu tänu tugevale tööturule, inflatsiooni nõrgenemisele, taaste- ja vastupidavusrahastu toetustele ning endiselt suurtele säästudele.

Kokkuvõttes peaks ELi majanduskasv jätkuma, kuigi oluliselt aeglasemas tempos, kui eeldati 2022. aasta kevadprognoosis.

Rekordiliselt suur inflatsioon peaks 2023. aastal taanduma

Koguinflatsioon suurenes kuni juunini rekordilise kiirusega, kuna energia- ja toiduainehindade kasv jätkus ning hinnasurve laienes ka teenustele ja muudele kaupadele. Euroalal kasvas inflatsioon 2022. aasta teises kvartalis jõuliselt, jõudes aastases võrdluses 7,4%-lt märtsis 8,6%-ni juunis, mis on uus kõigi aegade rekord. ELis oli kasv veelgi ulatuslikum, sest näitaja hüppas 7,8%-lt märtsis 8,8%-le mais, s.t terve protsendipunkti.

Inflatsiooniprognoosi on kevadprognoosiga võrreldes märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud. Lisaks teises kvartalis toimunud suurele hinnakasvule on oodata, et kerkivad Euroopa gaasihinnad suunatakse tarbijatele edasi ka elektrihindade kaudu. Inflatsioon peaks saavutama 2022. aasta neljandas kvartalis euroalal oma tipptaseme (8,4% aastases võrdluses) ja seejärel tasapisi vaibuma, langedes 2023. aasta viimases kvartalis nii euroalal kui ka ELis alla 3% taseme, kuna tarnepiirangutest ja kaubahindadest tulenev surve kaob.

Riskid jäävad suureks ja sõltuvad ka edaspidi sõjast

Majandustegevust ja inflatsiooni käsitlevad prognoosid sõltuvad suurel määral sõja käigust ja eelkõige selle tagajärgedest gaasitarnetele. Järjekordne gaasihindade tõus võiks veelgi hoogustada inflatsiooni ja lämmatada majanduskasvu. Selle järelmõjud võiksid omakorda võimendada inflatsiooni soodustavaid tegureid ja viia kiirema rahastamistingimuste karmistamiseni, mis ei pärsiks mitte ainult majanduskasvu, vaid suurendaks ka ohtu finantsstabiilsusele. Ei saa välistada, et uue pandeemialaine vallandumine ELis põhjustab majanduses taas häireid.

Teisalt on nafta ja muude kaupade hinnad hakanud langema ning selle suundumuse tugevnedes võib inflatsioon taanduda kiiremini, kui praegu prognoositakse. Tänu tugevale tööturule võib ka eratarbimine hinnatõusuga paremini toime tulla, kui kodumajapidamised otsustavad kasutada suuremal määral oma kogunenud sääste.

Taust

2022. aasta suvise majandusprognoosiga ajakohastatakse 2022. aasta kevadist majandusprognoosi, mis esitati 2022. aasta mais. Selles keskendutakse SKP ja inflatsiooni arengule kõigis ELi liikmesriikides.

Euroopa Komisjoni järgmine, sügisene majandusprognoos avaldatakse 2022. aasta novembris.