Rannaäri oleneb ilmast, nagu ütlevad mitme äri esindajad. Teist aastat avatud rannarestorani POKO vahetusevanema Marta Karu sõnul on nende restoranis hea ilmaga kliendid nii sees kui ka väljas. Kehva ilmaga, kui terrassil istuda ei saa, on kliente vähem.

Aloha avas eelmisel aastal uksed juunis, sel aastal aga juba mais, ja töötaja Maret Pais ütleb, et avatud ollakse seni, kuni rannas on päikest ja inimesi. Rannas on pandud püsti ka šašlõkiäri. Grillmeistri sõnul on jalutajaid siiski rohkem kui kliente ja eelmise nädala teisipäev oli suisa nullipäev.

Väikse Kuuba asemel asub nüüd rannas koht nimega ¿Qué pasa?. Juhatuse liige Hannes Teiss selgitab, et Väikse Kuuba leping sai läbi ja algas uus leping. Samuti vahetusid nii osanikud kui ka nimi. Teiss sõnab, et äril ei lähe halvasti, kuid tänavu pole selline suvi, nagu oli eelmisel aastal. „Heitlikumad ilmad tähendavad väiksemat kassat,“ lausub ta, aga nendib, et see on äritegevuse osa. Rannapargi kohviku juhatuse liige Irma Vaher tõdeb samuti, et tegu on ilmapõhise äriga: kui on ilma, on kõigil hästi, kui pole, ei ole kellelgi hästi. „Vihmaste ilmadega hoiame meie end lahti. Näen, et kliendid on võtnud hoiaku „lähme sinna, see on alati lahti“,“ lisab ta.

POKO-s jagub hea ilmaga kliente nii sisse kui ka terrassile.

Simsake OÜ rendib rannas päevitustoole ja neil on lastele mõeldud atraktsioonid. Töödejuhataja Peep Simson tõdeb, et enne koroona põhjustatud kriisi oli soomlasi rohkem, aga nad hakkavad nüüd tasapisi siiski tagasi tulema. „Lastega seotud teenuste järele on suurem nõudlus. Kui on sobilik ilm, on nõudlus ka rannatoolide järele,“ toob ta esile asju, mis lähevad kaubaks.

Pärnu rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik sõnab, et neile kuuluvatel jäätisekohvikul ja lounge’il on siiani läinud hästi. „Meil on suurepärased teenindajad ja hea tootevalik, tänu millele oleme saanud ka palju head tagasisidet,“ tõdeb ta ja lisab, et põhikonkurent on siiski ilm.

Väikse Sidruni jäätisekohvikus müüakse nii valmisjäätist kui ka käsitööjäätist.

Väikse Sidruni jäätisekohviku omanik Riia Mäe nendib, et kevad kestis tänavu kaua ja suvehooaeg algas alles 23. juunil. „Praeguseks on tunda, et välisturist on naasnud, soomlasi on päris palju,“ ütleb ta. Kohvikus müüakse nii valmisjäätist kui ka käsitööjäätist. „Varem osteti käsitööjäätist ja valmisjäätist pooleks, praegu saab öelda, et valmisjäätist tellitakse rohkem,“ tõdeb Mäe. Suve Steffani juhataja Agnes Raabe kinnitab, et äri läheb hästi, sest on tipphooaeg. „Kiire on nii Suve Steffanil kui ka põhilisel Steffanil, mis on tavapärane Steffani puhul,“ lisab ta. Külalised on peamiselt turistid, nii välis- kui ka siseturistid.

Ärid, kellel läheb hästi ka tuulise ilmaga

Pärnu rannas on ka ärisid, keda tuuline ilm ei heiduta. Surfiklubi Aloha peamine eesmärk on pakkuda veeteenuseid, näiteks SUP-lauaga sõitmist, rannas asuv kohvik toetab seda äri. „Kui on tuult, on meil tööd, kui on päike ja pole tuult, on meil samuti tööd,“ lausub surfiklubi töötaja Maret Pais ja lisab, et vihmase ilmaga ei tule inimesed randa, olgu tuult palju tahes. Päris nullipäevi pole ettevõttel siiski olnud ja meeskond on tööl iga päev. „Turist, kes on tulnud Pärnu randa eesmärgiga midagi teha, üritab oma tegevused ära teha,“ selgitab Pais.

Surf Center pakub samuti Pärnu rannas mitmesuguseid merega seotud teenuseid. Juhataja Erki Soosaare sõnul pole tänavu ilmaga nii palju vedanud kui eelmistel aastatel, kuid olnud on ka hullemaid aastaid. „Kui on ilus ilm, on rahvast, kui pole ilus ilm, on surfaritel pidupäev,“ nendib ka Soosaar.

Surf Centeri juhataja sõnul pole tänavu ilmaga vedanud, kuid on olnud ka hullemaid aastaid.

Ta lisab, et ettevõte saab hakkama, ent iga aastaga läheb siiski keerulisemaks, sest hinnad tõusevad. „Kui ilm soosib, on rohkem nii kliente kui ka tööd. Kui on halvem ilm, tegeleme lohekoolituste ja purilaudadega,“ kõneleb Soosaar ja lisab, et mõju avaldab vähenenud turistide arv. Suvel on neil kohvik, lisaks tegeletakse surfirendi ja aastaringsete koolitustega. „Mai keskpaigast algab hooaeg ja see kestab septembrini. Põhiline aeg algab pärast jaane ja kestab juuli lõpuni,“ sõnab juhataja. Tema sõnul on mõnel aastal hooaeg ka hiljem alanud. „Turiste on siiski ainult juunis ja juulis. Kui seda aega ilm ei soosi, on kõigil halvasti.“

Töötajad on peamiselt noored

Suve Steffani juhataja Agnes Raabe sõnul on nad selleks hooajaks tööjõu paika saanud. Kui võrrelda mõne aasta taguse ajaga, oli kevadine värbamine siiski veidi keerulisem. Simsake OÜ töödejuhataja Peep Simson lausub, et suurem osa töötajaid on õpilased, kel on raskusi töödistsipliiniga. „Esimestel päevadel ei jõuta tööle. Õpilaste peal seisab asi püsti,“ ütleb ta. Tema sõnutsi tööle soovijaid küll on, kuid väljavalitute töödistsipliin ja kohusetunne annavad sageli soovida.

Surf Centeri juhataja Erki Soosaar tõdeb, et personalipuudus on iga-aastane probleem. Suurem osa nende töötajaid on kooli juba lõpetanud, kuid personal vahetub igal aastal. „Tegemist on hooajatööga, mistõttu ei saa tagada töötajate aastaringset olemasolu. Praegu on meil personal olemas, kuid millalgi graafik muutub. Kui on halb ilm, on vaja ühte töötajat või pole töötajaid üldse vaja, ilusa ilmaga on rand rahvast täis ja korraga on vaja kümmet töötajat,“ kirjeldab Soosaar ebastabiilsust, mis kaasneb graafikute muutmisega. „See on hooajakohtade nii-öelda viletsus.“

Steffanis on peaaegu alati järjekord.

Ehkki mitmel pool on tööjõust puudus, leidub Pärnus ka neid, kellel seda muret pole. POKO vahetusevanem Marta Karu tõdeb, et Pärnus on tööjõuga üllatavalt hästi, sest noori, kes soovivad just suvel raha teenida, on palju. Alohastki öeldakse, et neil on hea personalipoliitika ja töötajate leidmisega pole raskusi. „Kuulen kõrvalt, kuidas ettevõtted ajavad töötajaid tikutulega taga. Me oleme suutnud sisekliima teha selliseks, et tagasi soovivad tulla eelmise aasta töötajad ning tulevad ka nende sõbrad ja tuttavad,“ märgib Maret Pais. Ka rannabaaril ¿Qué pasa? pole töötajate leidmisega probleeme, soovijaid on rohkem kui kohti. „Meil on vedanud, saame valida,“ rõõmustab nende juhatuse liige Hannes Teiss. Ent nagu teisteski söögikohtades on ka neil olnud keeruline kokki leida.

Rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik lausub, et neil on tööjõuga hea olukord. „Oleme leidnud noored ja tublid inimesed, kes panustavad palju kvaliteetsesse teenindusse, saades vastu positiivse kogemuse kogu eluks,“ ütleb ta. Rannapargi kohviku juhatuse liige Irma Vaher lausub, et töötajatega on neil hästi. Ta lisab, et äri on aetud 20 aastat ja üldiselt on neil olnud samad inimesed. „Me ei panusta hetkele, vaid investeerime ka meeskonda,“ selgitab ta. Tööjõuga on hästi ka teisel jäätisemüügiga tegeleval kohal Väikse Sidruni jäätisekohvikul. Omanik Riia Mäe selgitab, et kuna nad asuvad laste mänguväljakul ega müü alkoholi, saavad neil töötada alaealised, kes soovivad tööle tulla.

Kliente jagub kõigile

Konkurents mõjutab äritegevust, kuid mitte alati negatiivselt. POKO vahetusevanem arvab, et kliente jagub kõikidele rannaäridele. Aloha töötaja Maret Pais märgib samuti, et ümbritsevad ärid mõjutavad, kuid positiivselt. „Seal, kus on, sinna tuleb juurde. Kui oleksime üksi rannas, oleks rahvas seal, kus on kõik teised,“ lausub ta ja lisab, et koostöö täiendab äritegevust. Surf Centeri juhataja Erki Soosaare sõnul pole neil ülemäära konkurente. Ta märgib, et ka Soomest tullakse just mere pärast Pärnusse. Konkurents on tema sõnul kasulik. „Asukoht mängib samuti rolli, me pole promenaadi ääres, mistõttu peame rohkem pingutama. Samas on meil hinnad paremad,“ märgib Soosaar.

Asukoht mängib rannaäride jaoks olulist rolli.

Konkurents on soodne nähtus ka Irma Vahtra jaoks. „Mida rohkem on pakkujaid, seda rohkem tuleb pingutada. Mida rohkem on pakkujaid, seda rohkem rahvast ümber koondub ja rohkem on turgu,“ selgitab ta. Ta lisab, et linnavalitsus üritab anda võimalikult vähe kohti välja, et ettevõtetel oleks rohkem kliente. Selline lähenemine Vahtra sõnul ei tööta. „Konkurents paneb end ja konkurente pingutama, toob turule uusi teenuseid ja kaupu. Konkurents on teretulnud,“ sõnab ta. Samuti hindab ta koostööd. „Kui konkurendid teeksid omavahel koostööd ja linnavalitsus soodustaks ettevõtlust, oleks tulem parem. Rannaääre võiks täis lükata erinevate teenuste ja toodetega, siis tuleks ka melu tagasi,“ teeb ta ettepaneku.

Suve Steffani juhataja Agnes Raabe sõnul konkurentsil mõju pole. „Järjekord on põhimõtteliselt hommikust õhtuni, tööd jagub,“ sõnab Raabe. Konkurents meeldib ka ¿Qué pasa? juhatuse liikmele Hannes Teissile, kes ütleb, et mida rohkem on rannas kohti, seda rohkem inimesi sinna tuleb. „Pärnus jagub suvel kõigile inimesi,“ on ta kindel.

Jäätisekohviku omanik Riia Mäe sõnab aga, et kui ilm on külmem, on konkurentsi mõju tunda. „Siis on kingitus iga klient, keda ei tahaks jagada,“ selgitab ta.

Pärnu linnavalitsus: keskrannas pole enam uute tulijate jaoks ruumi

Pärnu linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare sõnul on ärivõimalused loodud Pärnu randa selleks, et tagada rannaliste võimalikult mitmekesine teenindus. Ta lisab, et linnavalitsus kohtub sügisel rannas tegutsevate ettevõtjatega ja teeb veebiküsitluse, et kuulata ära nende ettepanekud, mida võiks veel või teisiti teha, mis on puudu, millised on ettevõtjate probleemid. „Seejärel vaadatakse ettepanekutele reaalselt otsa ja arutatakse, mida neist oleks võimalik ellu viia. Linnavalitsus saab ettevõtlust arendada ainult endale kuuluvatel kinnistutel,“ lisab ta.

Roosaar mainib, et viimastel aastatel on Pärnu rand arenenud nii Sideme tänava pikendusest Mai tänava poole kui ka Hedoni spaahotelli tagant muuli poole. „Tõenäoliselt kujuneb üheks uueks kohaks, kus ettevõtjad saavad lähiaastatel midagi uut luua, just viimane,“ pakub ta. Iga uus mõte on samuti tema sõnul teretulnud. „Praegu on probleem pigem selles, et keskrannas pole enam uute tulijate jaoks ruumi, ja oma mõtteid saab ellu viia aktiivset rannaala pikendades,“ märgib ta.