ARVAMUS | Eesti ravimitootjad vajavad majanduspoliitilist tuge. Hea eeskuju leiab Lätist

Mitmed poliitplatvormid, koalitsioonilepped, sealhulgas Eesti riiklik arengudokument Eesti 2035 on küll sõnastanud teadmistepõhise majanduse olulisuse, kuid tegudest on seni vajaka ja pigem on jäänud poliitilised hüüdlaused rakenduseta, kirjutavad OÜ TBD-Biodiscovery juhatuse liige Andrus Tasa, Chemi-Pharm AS äriarendusjuht Konstantin Rebrov ja Tallinna Farmaatsiatehas AS juhataja Kadri Randveer arvamusartiklis.

Oleme harjunud mõtlema ja teadma, et ravimite tootmine on globaalne: toimeaineid toodetakse peamiselt näiteks Hiinas ja Indias, uute ravimite suuremad arenduskeskused asuvad Ameerikas ja Kesk-Euroopa riikides. Ajalooliselt on ravimite arendamine ja tööstuslik tootmine alguse saanud just neist riikidest, kus on olnud suur teaduspotentsiaal ning majanduspoliitiline lähenemine tööstuse arendamisele.

COVID-19 kriis ning ka Venemaa agressioon Ukrainas aga on meile näidanud, kui oluline – nii strateegiliselt kui ka teadmistepõhise majanduse võimalikkuse kontekstis – on ka kohapealne tootmisvõimekus. Ükski riiki ei suuda vajalike ravimite nimestikku täiesti ise toota, seetõttu on väga oluline igasugune farmaatsiatootmine, mis on võimalikult lähedal. Seda näitas kas või COVID-19 kriisi ajal ülivajalikuks osutunud desinfitseerivate vahendite tootmine, mis oli Eestis kohapeal olemas.

Farmaatsiasektoris tegutseb täna kokku umbes 30 ettevõtet, käivet võib kokku hinnata umbes 100 miljonile ning ettevõtteis töötab üle 600 spetsialisti. Need on valdavalt kõrgharitud spetsialistid, keda valmistame ette ülikoolides – nemad on teadmistepõhise majanduse loojad.

Meie oma farmaatsiasektor on asendamatuks praktika- ja koostööbaasiks ülikoolidele ja teadusasutustele, tudengitele, teadlastele ja arstidele. Tänu nutikatele ja ettevõtlikele inimestele on Eesti farmaatsiaettevõtted viimastel aastatel kiiresti arenenud ja kasvanud, samuti kasvatanud tuntust Eestist väljaspool, luues innovaatilisi ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid.

Teadmistemahuka majanduse alus tuleb riigilt

Mitmed poliitplatvormid, koalitsioonilepped, sh Eesti riiklik arengudokument Eesti 2035, on küll sõnastanud teadmistepõhise majanduse olulisuse, kuid tegudest on seni vajaka ja pigem on jäänud poliitilised hüüdlaused rakenduseta. Täna pidurdab farmaatsiatööstust nii teadus- kui tehnoloogiliste oskuste ja teadmistega spetsialistide vähesus kui ka näiteks välismaiste spetsialistide keerukas või suisa lausa võimatu „maaletoomisprotsess“. Igal aastal vajab sektor aga sadakond uut väljaõppinud spetsialisti. Nende seas keemikud, farmatseudid, kvaliteedi- ja tehnilised spetsialistid, tehnoloogid jmt. Lisaks vajab sektor insenere, IT-spetsialiste jmt.

Farmaatsiasektori arenemiseks on ülioluline ka riigi – nii poliitikute kui ametnike – teadlik ja positiivne ja progressiivne suhtumine haridusse-teadusesse ning ka tööstusesse. Miks mitte võtta eeskuju Lätist, kus on ravimitootmine üks nn eelisarendatavatest tööstusharudest?

Valdkonna ettevõtted on küll teinud ja tegemas iseseisvalt suuri investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse, kuid sellest hoolimata vajavad majanduspoliitilist tuge, et suurendada läbilöögivõimet. Ravimiarenduse ja -tööstuse teadlik arendamine ning kasv tooks kaasa paljude teadmistepõhiste ning ka hästitasustatud töökohtade tekke, samuti strateegiliselt olulise valdkonna toimimise ja arengu.

Milleks Eesti farmaatsiasektor täna võimeline on?

Eesti vanim ravimitootmisettevõtteid EphaG, mis loodi sakslaste poolt 1914. aastal, on vanuselt tegelikult umbes sama vana kui Euroopa esimesed ravimitööstused. EphaG järeltulija tegutseb tänaseni – Tallinna Farmaatsiatehas Läti Grindeksi omanduses. Teised tööstusharu suuremad esindajad on Eestis hetkel tegutsevad AS Chemi-Pharm, TBD-Biodiscovery OÜ, AS Cambrex Tallinn, AS Kevelt, Icosagen AS, Interchemie Werken de Adelaar Eesti AS ja PharmaSynth AS.

Ettevõtted tegutsevad väga erinevates valdkondades, nii juba mainitud desinfitseerivate vahendite tootmisest alates ravimite toimeainete arendamise ja tootmiseni – nii loomadele kui inimestele, sh näiteks salvide, geelide, kreemide arendamine ja tootmine, samuti süstelahuste, kapslite, tablettide tootmine. On ka ettevõtteid, kelle tegevusala on ravimitööstusele suunatud arendus-teadustöö.

Farmaatsiasektor on innovatsioonimahukas ning väga spetsiifiline valdkond, mis nõuab nii teadusmahukat eeltööd, väga spetsiifilisi tootmiskohti, ranget kvaliteedikontrolli kui ka ranget järelevalvet. Kui riik tahab panustada pikaajalisse farmaatsiasektorisse, siis peaks propageerima ja toetama laiemalt kogu tööstusinnovatsiooni. Kogu tööstussektor vajab riigilt mh imagoloogilist tuge.