„Suured ja olulised investeeringud jõuavad energeetikasse – taastuvenergia arendamisse ja energiasäästu, ringmajanduse arendamisse saame Euroopa maksumaksja toel investeerida 780 miljonit eurot. Iga energeetikasse investeeritav euro peab Eestit tulevikus energiakriisidele vastupidavamaks muutma,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

„Tuleviku kindlustamiseks on energiakindluse kõrval vähemalt sama oluline teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasv. Ilma selleta oleks konkurentsis püsida sisuliselt võimatu. Kokku 740 miljoni euro eest plaanitakse pakkuda rahastust eelkõige Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonivõimekuse kasvule, aga ka ikka veel järgi aitamist vajava kiire interneti ühenduse parandamisele,“ lisas rahandusminister.

Aastatel 2021–2027 saab Eesti toetust 1,7 miljardi euro mahus Euroopa Regionaalarengu Fondist, 780 miljonit Ühtekuuluvusfondist, 534 miljonit Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning 354 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondist. Lisaks hõlmab partnerluslepe 97,4 miljonit eurot Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahenditest.

Eestil on kuus suurt eesmärki

Partnerlusleppe ehk katusdokumendi kõrval jätkub töö ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ehk eurotoetuste kasutamise strateegilise kavaga. Valitsuse heakskiidu sai rakenduskava juuni alguses, see on esitatud Euroopa Komisjonile ning Eesti soovib heakskiidu saada aasta lõpuks. Kui nõusolek on saadud, saab Eesti alustada täies mahus uue perioodi toetuste rakendamisega.

Struktuuritoetuste kasutamisel on Eestil kuus suurt eesmärki: nutikam, rohelisem, sotsiaalsem, inimestele lähedasem ja ühendatum Eesti ning õiglane üleminek.

Rohelisem Eesti tähendab investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõjude leevendamisse. Kokku 780 miljoni euro suuruse toetuse abil on plaanis rekonstrueerida korterelamuid energiatõhusaks, investeerida taastuvenergiasse – sealhulgas biometaani ning küttesüsteemidesse –, arendada ringmajandust ja toetada ettevõtteid ressursitõhusamate lahenduste kasutuselevõtul. Samuti investeeritakse keskkonnasäästlikku linnatransporti.

Rohepöördega on väga seotud Eesti kliimasõbralikumaks muutumine ja põlevkivi kasutuse vähendamine. See mõjutab enim Ida-Virumaad ning sealse ettevõtluse toetamiseks ja mitmekesistamiseks on kavas õiglase ülemineku fondi raames investeerida 340 miljonit eurot Ida-Virumaale. Selleks enamik läheb Ida-Viru ettevõtluse toetamiseks, mitmekesistamiseks ning selle teadmusmahukuse kasvatamiseks ning töötajate ümberõppesse.

Samuti investeerib Eesti Euroopa Liidu vahendite toel Ida-Virumaa elukeskkonna atraktiivsemaks muutmisesse: kaasajastatakse kaugküttesüsteeme, panustatakse keskkonnaprobleemide lahendamisesse ning arendatakse sotsiaalteenuseid.

Nutikad lahendused, sotsiaalne kaasatus

Nutikam Eesti tähendab, et Eesti peaks olema hästi toimiv keskkond nutikate lahenduste loomiseks, mis kasvatavad konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja teevad riigivalitsemise tõhusamaks. Kokku 740 miljoni euro suuruse toetuse raames plaanitakse rahastada näiteks Eesti ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamist ja digitehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka e-riigi arendamist ning kiire interneti ühenduvuse parandamist – näiteks investeeritakse 5G levialasse transpordikoridorides ning elupiirkondades, samuti suure läbilaskevõimega võrkude rajamisse turutõrkepiirkondades.

Sotsiaalsema Eesti eesmärgi raames on plaanis edendada tööhõivet, haridust ja oskuste omandamist ning nende vastavusse viimist tööturu vajadustega, suuremat sotsiaalset kaasatust ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele. Kokku 680 miljoni euro eest rahastatakse muuhulgas elukestvat õpet, kutsesüsteemi reformi, korrastatakse põhikoolivõrku, pakutakse tugiteenuseid noortele, kes ei õpi ega tööta, edendatakse tööhõivet ning pakutakse toiduabi ja esmatarbekaupu enim puudust kannatavale inimestele. Samuti investeeritakse pikaajalisse hooldusesse ning tervishoiutaristusse.

Investeeritakse transpordivõrku ja kohalikesse avalikesse teenustesse

Ühendatuma Eesti loomiseks investeeritakse 521 miljonit eurot peaasjalikult transpordivõrku. Arendatakse ja rekonstrueeritakse raudteid, sealhulgas rajatakse Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikke peatusid ning ehitatakse välja Pärnu rahvusvaheline reisiterminal, elektrifitseeritakse raudteid, investeeritakse üleeuroopalise TEN-T maanteevõrgustiku valmis ehitamisse ning investeeritakse maapiirkondade kergliiklusteedesse.

Inimestele lähedasema Eesti eesmärki suunatakse 193 miljonit eurot, millest enamik läheb regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste arendamiseks väljaspool suurlinnu. Samuti toetatakse linnaruumi arendamist ja targa linna pilootlahendusi, ent ka elurikkuse suurendamist Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Eesmärk on parandada kõigis piirkondades töökohtade ning kvaliteetsete teenuste kättesaadavust ja muuta elukeskkond kõikjal meeldivamaks.