Energiahindade tõusu ja sügisese kütteperioodi eel soojustatakse aktiivelt maju. Kuna aga soojustus ja akende vahetus lõpetab loomuliku ventilatsiooni, tuleb kindlasti paigaldada ventilatsioon. Sooja toa kõrval on oluline, et majas õhk vahetuks nii, et inimestel oleks piisavalt puhast õhku, et ei tekiks hallitust ja viirused ei ringleks.

„Normaalsete elutingimuste jaoks, nii õhu kvaliteedi tagamiseks kui ka liigniiskuse vältimiseks, on vaja paigaldada soojustagastusega ventilatsioon, mis annab ka täiendava energiasäästu. Vastasel juhul jääks energia kokkuhoid puudulikuks, sest hakkaks toimuma õhu kütmine lahtise akna kaudu ning niisked ruumid võivad minna hallitama,“ selgitas Airoboti nõukogu liige ja TalTechi hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Soojustagastusega ventilatsioon tähendab seda, et väljatõmmatav õhk soojendab üles sissepuhkeõhu ehk ventilatsiooni saab praktiliselt tasuta. Soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemi asendamine soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe lahendusega vähendab kortermajade kütte- ja ventilatsiooniõhu soojendamise energiakulu ligikaudu 50%, selgus äsja TalTechis doktoritöö kaitsnud Alo Mikola doktoritööst.

Tervisliku sisekliima tagamiseks peab õhk majas või korteris vahetuma keskmiselt iga kahe tunni jooksul ja magamistubades kord tunnis. Madalal õhuvahetusel on tugev mõju meie tervisele – umbses ruumis me väsime rutem, me ei ole vaimselt võimekad, samuti kannatab uni ning me ei puhka ennast välja.

Soojustagastusega ventilatsiooni on võimalik paigaldada igasse majja – ventilatsiooniseade võib paikneda näiteks pesuruumis ja torustikud peavad leidma endale asukoha tavaliselt koridoride laes. „Korralikus soojustagastusega ventilatsioonisüsteemis tuleb sissepuhked tuua kõikidesse magamistubadesse ja elutuppa ning väljatõmbed peavad paiknema köögis, WC-des ja pesuruumides,“ rääkis Kurnitski.