Neli soovitust iduettevõttele, kuidas intellektuaalne omand vettpidavaks saada

Intellektuaalne omand on üks esimesi teemasid, mille vastu potentsiaalsed investorid huvi tunnevad, eriti, kui iduettevõtja äri on tehnoloogiakeskne. Samuti võib see saada esmaseks komistuskiviks. Miks? Sest intellektuaalses omandis peitub mõne ettevõtte puhul isegi suurem osa tema väärtusest.

Oluline on, et ka arvutiprogramm ja andmebaas on autoriõigusega kaitstavad. Investorile on tähtis, et intellektuaalne omandi kuuluvusega oleksid asjad selged ja et ettevõtte ärisaladus oleks kaitstud. Kuidas seda tagada?

Alljärgnevalt toovad advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaadid Mari-Liis Orav ja Silvia Urgas välja neli sammu, kuidas tagada juba äritegevusega alustamisel, et intellektuaalse omandi küsimused ei saaks investeeringute kaasamisel takistuseks.

1. Iduettevõtjad – saage aru, kas ja millist intellektuaalset omandit te loote

Oletame hetkeks, et olete tulnud suurepärase äriidee peale või lausa välja mõelnud uudse toote, olgu selleks arvutiprogramm või erakordselt mugav ja kauni disainiga tugitool. Peamiseks õiguslikuks viisiks oma äriideed või uuenduslikku toodet kaitsta on läbi intellektuaalse omandi või ärisaladuse. Intellektuaalse omandi puhul tuleb omakorda eristada muuhulgas autoriõigust, kaubamärki, patenti, kasulikku mudelit ning tööstusdisainilahendust.

Autoriõigus seostub paljudele ennekõike kirjanduse, kunsti ja muusikaga, ent tegelikkuses hõlmab autoriõigus väga suurt osa meie elust ning autoriõigusega kaitstud teoseid on meie ümber palju – sealhulgas meie endi looduid. Seda esiteks seetõttu, et teose mõiste, mida autoriõigusega kaitstakse, on väga lai ning teiseks seetõttu, et autoriõiguslik kaitse tekib automaatselt teose loomisega, ilma vajaduseta kedagi teavitada või teost registreerida. Muuhulgas on autoriõigusega kaitstav arvutiprogramm ja andmebaas.

Sobiva kaitseviisi leidmiseks tasub kaardistada ettevõtte olemasolev (ja tulevikus tekkiv) intellektuaalne omand ja ärisaladused ning luua strateegia selle väärtusliku vara kaitsmiseks. Strateegia võib olla erinev – mõnikord võib olla mõistlik registreerida patent, teinekord aga hoida kogu teave enda teada ning kaitsta seda ärisaladusena.

2. Ettevõtjana veenduge, et vajalik intellektuaalne omand kuuluks teile

Sageli eeldatakse, et kui asutaja on mingit intellektuaalset omandit loonud või on seda teinud ettevõtte töötajad või töövõtjad, kes on selle eest raha saanud, kuulub see intellektuaalne omand ettevõttele. Kahjuks see päris nii lihtne ei ole.

Autoriõigus tekib teose autorile, kelleks on Eesti õigusruumis alati füüsiline isik (näiteks asutaja ise, töölepingu alusel töötav töötaja, käsundus- või töövõtulepingu alusel tegutsev kaastööline, teenusepakkuja töötaja jne). Eeldusel, et ei kohaldu mõni teose vaba kasutamise olukord (mis ärilises kontekstis on reeglina harv), on autoriõigusega kaitstud teose kasutamine teiste isikute poolt lubatud ainult kas autori varaliste õiguste loovutamise või litsentsi andmise teel ning on muudel juhtudel keelatud. See tähendab, et selleks on vaja sõlmida eraldi kokkulepe (leping), ilma milleta on teose kasutamine keelatud.

Tööandja peab hoolikalt jälgima detaile

Seadus sätestab mõned erandid, mil kokkuleppe sõlmimine pole vajalik. Nii lähevad töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides üle tööandjale ning arvutiprogrammi või andmebaasi puhul kuulub tööandjale ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks. Olenevalt olukorrast võib, aga ei pruugi sellest tööandjale piisata, mistõttu reguleeritakse sageli töö- ja muudes lepingutes autoriõigusi puudutav detailsemalt. Näiteks kui tööandjal on vaja töötaja poolt loodud teost muuta, täiendada või edasi arendada, ei ole seadusega antud õigused piisavad. Detailsem regulatsioon lepingus annab tööandjale kindluse, et tal on võimalus töötajate ja töövõtjate loodut vajalikus ulatuses realiseerida. See on sageli ka investorite nõudeks ning töö- ja muudes lepingutes igasuguste kokkulepete puudumine saadab neile hoiatussignaali.

Mõistlik võib olla registreerida kohe Euroopa Liidu kaubamärk

Registreeritavate intellektuaalse omandi õiguste puhul (nagu kaubamärk, leiutised, tööstusdisainilahendused jne) on kaitse saamine formaalselt lihtne, kuna õigus tuleb pelgalt registreerida. Sellegipoolest tuleks mõelda juba varakult tulevikuplaanidele, et panna paika strateegia – registreeritavate intellektuaalse omandi õiguste kaitse on nimelt territoriaalne ning kaitse saab reeglina see, kes esimesena registreerimistaotluse esitab. Seetõttu kui näete juba praegu ette, et viie aasta pärast soovite tegutseda lisaks Eestile ka mujal Euroopas, võiks kaaluda Eesti kaubamärgi registreerimise asemel kohe Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist, mis annab kaitse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellisel juhul puudub vajadus hakata hiljem nt Hollandis või Saksamaal kaubamärki registreerima ning taandub ka hirm, et keegi teist sealsel turul ette jõuab.

Registreeritavate intellektuaalse omandi õiguste puhul peab veenduma, et teil oleks üldse õigus seda registreerida. Kui selle, mida te registreerida soovite, on loonud teie töötaja või mõni teenusepakkuja, ei pruugi see sarnaselt autoriõigusega kaitstud teostele automaatselt tähendada, et teil on õigus seda registreerida, isegi kui te olete talle selle eest maksnud. Näiteks kui leiutis on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, on õigus saada patendiomanikuks kellelgi teisel peale algse autori ainult siis, kui selles on lepingus kokku lepitud. Mõnevõrra lihtsam on asi tööstusdisainilahendusega, kus olukord on vastupidine ehk õigus saada tööülesannete või lepingukohustuste täitmisel loodud tööstusdisainilahenduse omanikuks on automaatselt tööandjal või tellijal. Startup Estonia intellektuaalse omandi üleandmise ja litsentsimise leping (IP Assignment and License Agreement) sisaldab sätteid, mis aitavad veenduda, et ettevõttele kuuluksid kõik vajalikud intellektuaalse omandi õigused, sh õigus neid registreerida.

3. Kas ärisaladus ja konfidentsiaalne teave on kaitstud?

Olukorras, kus autoriõiguslik või registreerimisega saadav kaitse ei ole piisav või sobilik (nt kui kaitsta on vaja ideed või tagada teosele veel tugevam kaitse), tuleb appi ärisaladus. Teatud määral kaitseb ärisaladust ka seadus, ent praktikas võib olla konkurentsieelise säilitamiseks vajalik töötajate ja koostööpartneritega sõlmitud lepingutes täpsemalt sätestada, millist teavet täpselt ärisaladuseks või konfidentsiaalseks loetakse, mida sellega teha tohib, kellele seda avaldada tohib jne. Olukorras, kus ärisaladus ei ole piisavalt konkreetselt ja arusaadavalt defineeritud, ei õnnestu sageli ka selle kaitset tagada.

Kui ärisaladust ei õnnestunud kaitsta

Kui keegi on teie ärisaladust aga juba kuritarvitanud ja enda huvides kasutanud, ei pruugi olla lihtne selle eest hüvitist nõuda, kuna kahju tõendamine on keeruline. Selleks tagatakse sageli lepingutes ärisaladuse kaitse leppetrahvidega, mis ei nõua lisaks rikkumise fakti tõendamisele kahju suuruse tõendamist ning mõjub võimalikule rikkujale heidutavalt. Startup Estonia konfidentsiaalse teabe kaitse leping (Non-disclosure Agreement) aitab teie konfidentsiaalset teavet kaitsta.

4. Kasuta legaalset tarkvara selleks ettenähtud eesmärgil

Tänapäeval on tavaline, et äritegevuses kasutatakse olemasolevat tarkvara ja muud intellektuaalset omandit. Selleks, et välistada võimalikke nõudeid ja samuti rikkumisega kaasnevat mainekahju, uurivad investorid muuhulgas ka, kas teil on olemas vastavad õigused (nt litsentsid), et kolmandate isikute intellektuaalset omandit kasutada. Nii tuleks veenduda, et nii asutajad kui töötajad oleksid teadlikud, et äritegevuses tohib kasutada ainult legaalselt litsentsitud tarkvara.

Vabavaralise tarkvara ohud

Samuti soovitame eraldi tähelepanu osutada vabavaralise tarkvara (open source software) kasutamise dokumenteerimisele, et olla kindel, et teil on sellest ülevaade ning et kasutaksite vabavaralisi

komponente kooskõlas nende litsentsitingimustega ja et vastavad litsentsitingimused ei tooks kaasa kohustusi, mis vähendavad ettevõtte intellektuaalse omandi väärtust (nt kohustus litsentsida oma tarkvara sama litsentsi all). Samuti ei pruugi vabavaralise tarkvara kasutamine majanduslikul eesmärgil lubatud olla.

Intellektuaalse omandi kaitse algab teadlikkusest. Läbides need neli sammu, võite investorite küsimustele julgelt vastu astuda ning nendeks juba varakult ette valmistuda.

Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaadid Mari-Liis Orav ja Silvia Urgas