Kuidas karjääridžunglis õige rada leida?

Pärast keskkooli lõpetamist leiavad paljud noored end keerulisest olukorrast: nad ei tea, kuhu edasi. Kas jätkata õpinguid või minna tööle? Kuidas ühendada töö ja õppimine? Millisesse kooli astuda? Karjäärimaailmas navigeerimiseks annab nõu Eesti Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse liige Kadri Haavandi ja kõrgkoolielu tutvustab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor õppeosakonna juht Kerli Kaldoja.

Praktilised teadmised

„EEK Mainor on rakenduskõrgkool, meie lektorid on kõrgelt hinnatud praktikud,“ tutvustab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejuht Kerli Kaldoja. „Praktikutest õppejõud õpetavad seda, mis on hetkel aktuaalne ja mida on võimalik kasvõi järgmisel päeval oma tööelus rakendada,“ tõdeb ta.

Millised peaksid olema esimesed sammud leidmaks enda jaoks õige eriala, ja millal nendega alustama peaks?

„Esimesed sammud oma karjääriteel teevad inimesed tegelikult juba lasteaias, kuigi lapsena seda muidugi ei teadvustata,“ selgitab Haavandi. „Kuskil põhikooli lõpus võiks neid samme juba teadlikumalt teha ning mõista, mis on karjääri kujundamine ja miks see vajalik on. Gümnaasium ja kutsekool on need, kus õpilane on loodetavasti juba teinud mingi valiku, mis talle meeldib, milles ta on hea ning kuhu poole teda karjäärialaselt tõmbab.

Viimasel kooliaastal tuleb kulutada aega enda peale ja teha karjääriplaan – kas pärast põhikooli lõppu tehtud otsus on vilja kandnud, kas liikuda edasi samal suunal või teha kannapööre. Siin saavad noorele abiks olla karjäärispetsialistid – karjäärikoordinaatorid koolides või karjäärinõustajad töötukassas ja mujal. Kindlasti tasub aega võtta, et uurida täpsemalt erinevate ametite kohta, mis meeles mõlguvad – kasvõi vaadata YouTube’ist mõnd videot, guugeldada, minna töövarjuks, küsida tutvusringkonnast – ja selgitada välja, kus ja kuidas vajalikke erialasid õppida. Tihti see, mida me kõrvalt näeme, ei anna ameti tõelist sisu edasi.“

Ettevõtlus ja veel palju muudki

Ehkki EEK Mainori laiem tuntus on kätte võidetud just ettevõtluskõrgkoolina, siis praeguseks on koolil väga head õppekavad ka IT-valdkonnas. „Sel aastal avasime uue eriala „Infotehnoloogia juhtimine“, kuhu on oodatud need inimesed, kes päris IT-maailma programmikeelde sukelduda ei taha ja kelle tööks hakkab olema vahendada n-ö tavamaailma vajadusi IT-spetsialistidele,“ tutvustab Kaldoja.

Kas eriala valikul soovitaksite pigem järgida enda soove ja unistusi või pidada silmas ühiskonna vajadusi (millistest spetsialistidest puudu on jne)?

„Erialavalik algab kindlasti sellest, mis noort huvitab, kuhu poole süda hüüab ning kus ta saab oma tugevusi rakendada. Teisena tasuks mõelda oma väärtustele – millist elu sa tahad, millist tööpäeva sa tahad? Kas sa tahad töötada inimestega või arvutitega? Üksi või meeskonnas? Esmaspäevast reedeni üheksast viieni kontoris või vabalt valitud tundidel kaugtööd tehes? Kas need väärtused klapivad ka nende ametitega, mis sulle huvi pakuvad? Kolmandaks tuleks tõesti mõelda sellele, kas sul õnnestub pärast ka tööle saada ehk siis – kui palju on just sellesse ametisse inimesi vaja? Siin aitavad OSKA raportid ja haridusportaal.edu.ee, kust leiab infot erinevate ametite tulevikuperspektiivi kohta. OSKA on uurinud ka tulevikuoskusi ja kokkuvõtvalt võib öelda, et tulevikus on tähtis meeskonnas töötamise oskus ning õpioskus. Me ei tea, mis tulevik toob, seega tuleb olla paindlik ning valmis uute oskuste ja teadmiste omandamiseks.

Oluline on kaardistada nii oma tugevused kui ka huvid, et nende pinnalt saada selgeks oma võimalused.

Kadri Haavandi

Karjäärispetsialistina olen sellel teemal lõhestunud, ühelt poolt usun, et inimesed peaks võtma aega enda tundma õppimiseks ja ehitama oma karjääritee just endale meeldivalt üles, teiselt poolt ei saa me mööda vaadata ühiskonnas toimuvast ning riigi vajadustest – kindlasti on meil vaja suunata rohkem inimesi reaalvaldkonda, IKT-sse, insenerideks, elektrikuteks jne. Ma arvan, et siin aitab julgustamine, tunnustamine, hea reklaam ja erialade tutvustamine juba põhikoolist saati ning rõhku tuleb panna eriti tüdrukutele – väga paljud täiskasvanuna IT valdkonda suundunud naised ütlevad, et nad ei tulnud noorena eriala valides lihtsalt selle peale, et ka nemad võiksid olla reaalvaldkonnas tugevad ja tegevad.“

Mainorist saad tuleviku hariduse

Mainori õppe kvaliteet on rahvusvaheliselt tunnustatud, õppida on võimalik nii rakenduskõrgharidus- kui ka magistriõppes ja kolmes keeles. „Meil on ingliskeelseid õppekavasid, mille vastu on suurt huvi üles näidanud just kohalikud noored. Arvutimängude disain ja arendus on üks neist, seda eriala ei saa õppida mujal Eestis ega ka lähiriikides,“ tutvustab Kaldoja. Kohalikule noorele võiks huvi pakkuda ka ühisõppekava, kus ärijuhtimise programm läbitakse kolme aasta jooksul kolmes riigis õppides, lisaks Eestile ka Leedus ja Portugalis. Kaldoja sõnul laiendab ühisõppekava noore inimese silmaringi, annab kontakte üle Euroopa ja teadmised sellest, kuidas äritegevus käib teistes kultuuriruumides.

Mida teha siis, kui soovitud eriala sisseastumiskatsed see aasta ei õnnestunud?

„Kui plaan A ei õnnestunud (valitud erialale sissesaamine), siis tuleb kasutusse võtta plaan B või C. Selleks võib olla mõne teise eriala omandamine, näiteks kutsekoolides on keskhariduse järgselt ka ägedaid üheaastaseid õppekavasid, selleks võib olla töötamine, et veelgi paremini ennast mõista ning valitud erialale kinnitust saada, või miks mitte ka vabatahtlik töö Eestis või välismaal. Iga kogemus annab juurde teadmisi sellest, kes sa oled ja mida sa veel teha tahad. Ükski kogemus või haridus pole maha visatud.“

Sisseastumine Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor on avatud 31. augustini

Sisseastumisavalduse saab EEK Mainoris esitada kuni augusti lõpuni. Avaldusele lisaks palutakse sisseastujal kirjutada ka motivatsioonikiri, kus inimene põhjendab, miks ta soovib valitud erialale astuda, mida ta soovib erialaselt korda saata. Et õppegrupid komplekteeritakse jooksvalt, ei maksa sisseastumist viimasele hetkele jätta. „Kui noorel inimesel on kooli kohta küsimusi või on kahtlus, kas õppima asumine on õige samm, siis selgust aitab tuua sisseastumisvestlus erialajuhiga,“ julgustab Kaldoja. „Meie roll on anda noorele inimesele kõik need tööriistad, teadmised ja oskused, et olla õnnelik ja edukas. Koolil on 30-aastane kogemus ja meid võib usaldada.“

Kuidas teha algust karjääri kannapöördega, kui oled jõudnud punkti, kus mõistad, et tahad elult midagi hoopis muud?

„Et teha oma karjääris kannapööre, tuleks kõigepealt mõista, mida sa tahad, ning seejärel paika panna plaan. Seda võib teha nii üksi, abiks näiteks erinevad internetis saada olevad materjalid eneseleidmise ja karjääriplaani koostamise kohta, kuid soovitan pöörduda karjäärinõustaja poole, kes aitab seda protsessi juhtida. Oluline on kaardistada nii oma tugevused kui ka huvid, et nende pinnalt saada selgeks oma võimalused. Kõik muu on juba kättevõtmise asi – Eesti on riik, kus tõesti väärtustatakse elukestvat õpet ning karjääripöördeid on küllalt lihtne teha, enamikku erialasid saab õppida ükskõik mis vanuses.“

Mainor toetab töö ja pere kõrvalt õppimist

Kõrgkoolis õppimisel on omad reeglid, mida tuleb järgida, nagu õppeaasta jooksul kogutav ainepuntide arv, kohustuslikud ained jne. „Mida hõivatum on inimene, seda suurem on hirm, et kooli jaoks vajalikku aega ei suudeta leida,“ teab Kaldoja. Tegelikkus näitab, et ei ole vaja muretseda liiga suure õppimiskoormuse pärast. „Õppida tuleb, aga kui kõrgkooli tulek on olnud inimese teadlik valik ja õpitakse eriala, mis pakub tõeliselt huvi, siis see ei ole koormav kohustus, vaid pigem meeldiv ja rikastav kogemus. Kes ise panustab, saab meie koolis ka palju vastu,“ ütleb Kaldoja.

Mainori sessioonõpe sobib inimesele, kelle igapäevane graafik on võrdlemisi tihe. „Enamik meie õppijaid omandavad uusi teadmisi töö ja pere kõrvalt. Koolis käiakse sessioonõppena neljapäevast pühapäevani üle kahe või kolme nädala. Loengud on planeeritud sellistele kellaaegadele, et inimestel on võimalik osaleda,“ tutvustab Kaldoja sessioonõppe eeliseid.

Mis on teie parim nipp keeruliste otsuste langetamiseks?

„Otsuste langetamiseks on palju erinevaid meetodeid. Minu kogemus näitab, et enamasti töötavad lihtsad asjad – üks on lähedastega rääkimine. Kellelegi teisele asju selgitades või põhjendades saab tihti selgeks, kuhu valik tegelikult langeb. Üksi otsustamiseks on hea lihtne plusside-miinuste nimekiri või otsuste maatriks, mis võtab arvesse plusside-miinuste erinevat kaalu. Raskemate otsuste puhul aitab just paberile panek – mustvalgel on asjad kuidagi selgemad kui lihtsalt peas.“

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on suurim erakõrgkool Eestis, mis pakub tudengitele laia erialade valikut ja paindlikku õppegraafikut.

Tutvu erialadega lähemalt siin!