Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juhi Laura Laasteri sõnul on ajalooliselt olnud Eestis gaasitarbimine ligi 5 teravatt-tundi aastas, millest kodutarbijad moodustavad umbes 2 teravatt-tundi. „Eeloleva talve valguses prognoositakse, et gaasitarbimine väheneb juba rakendatud meetmete pinnalt 4 teravatt-tunnini. Gaasitarbimine on Eestis ka reaalselt juba vähenenud,“ tõi Laaster välja. Ta lisas, et 2022. aasta esimese pooles tarbiti 18% vähem võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal.

Sügistalvisel perioodil suureneb nõudlus

Laaster tõdes, et kuigi võib esimese poolaasta põhjal tunduda, et Eesti on Euroopa Komisjoni soovitusi juba täitnud, sõltub gaasitarbimine väga palju ka ettevõtete tootmismahtudes ja ilmast. „Lisaks suureneb sügistalvisel perioodil gaasinõudlus kõigis Euroopa riikides, mis tähendab ka kõrgemaid hindu. Seega mida rohkem gaasi Eesti tarbija soovib kasutada, seda suuremad on kulud,“ tõdeb ta. Laasteri sõnul on gaasitarbimise vähendamine on üks kolmest olulisest tegevussuunast, et Eesti oleks talveks valmis ning gaasi jaguks kõigile, kes seda vajavad.

„Lisaks toimub nii ettevõtete kui riigi poolt maagaasi varumine ning liigume koos Soomega edasi LNG terminali taristu väljaehitamisega. Kõik need sammud panustavad oluliselt meie varustuskindlusesse ja aitavad tagada meie valmisolekut talviseks perioodiks, mis tuleb maailmas valitseva olukorra tõttu paratamatult keeruline,“ tõi ta välja. Gaasitarbimise vähendamiseks on tema sõnul oluline tarbida gaasi säästlikumalt, lisaks võimalusel minna maagaasilt üle teistele energiaallikatele. „Viimast oleme ettevõtetel soovitanud juba praegu teha ja kasutada alternatiivseid kütuseid,“ kinnitas Laaster.

„Kui üleminek teistele kütustele ei pruugi kõigi jaoks võimalik olla, siis energiasäästu saavad rohkemal või vähemal määral panustada kõik, seda nii kodus kui ka ettevõtetes,“ tõi Laaster välja. Ta lisas, et seal, kus on võimalik energiat juba täna kokku hoida, on oluline seda teha, isegi kui energiakulu ei tundu märkimisväärne. „Igaühe panus loeb ja iga selline samm iga inimese poolt panustab tervikuna nii gaasi- kui elektrisäästu ning sellesse, et meil oleks tulevaseks talveks tagatud energia olemasolu ja võimalikult soodne hind nende jaoks, kel võimalust oma energiatarbimist veelgi enam vähendada pole,“ tõdes ta.

Kaugkütte ettevõtjad sõltuvad hetkel maagaasist

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals on avaldanud LinkedInis postituse, kus ta kirjutab, et Euroopa Komisjoni soovitus kärpida liikmesriikidel gaasitarbimist 15% võrra tuleneb sellest, et komisjoni liikmed ütlevad selgelt, et Venemaa kasutab gaasi poliitilise relvana ning gaasi tarnete katkemine Euroopasse on tõenäoline stsenaarium. „Nende üleskutsete eesmärk on vältida energiakatkestusi ning kõrgeid gaasi ning elektrienergia hindu, mis mõjutavad nii inimeste sääste kui gaasi suures mahus kasutatavate ettevõtete konkurentsivõimet,“ kirjutas Vals.

Ta lisas, et Eesti kaugkütte ettevõtjad sõltuvad täna suures mahus maagaasist, millele on vaja alternatiive. „Baltimaades nii Lätis kui Leedus on elektritootmine märkimisväärselt maagaasil baseeruv, seega iga Baltimaades vähem tarbitud kuupmeeter gaasi vähendab ülikõrgete elektrihindade tekkimise tõenäosust eesseisval talvel,“ seisis postituses.

Eleringi kodulehelt nähtub, et juunis sisenes Eleringi ülekandevõrku 966 956 megavatt-tundi gaasi, mis on 102% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Gaasi tarbimine langes 13% 150 309 megavatt-tunnini. Kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul oli Eesti gaasitarbimine eelmisel aastal 5073 GWh ehk ca 5 TWh. Eratarbimine oli sellest umbes 9% protsenti, mis on eraisikust tarbijad. „Korteriühistud on äritarbijate hulgas ja neid me eristada ei suuda,“ lisas Köster.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid