Energiahinnad tõusevad. Mida teevad poed, et kulud kontrolli all hoida?  

Elekter moodustab tuntava osa kaubandusketi igapäevakuludest. Poed on võtnud kasutusele erinevaid meetmeid, et tarbida vähem energiat ja teha seda jätkusuutlikumalt. Mida on erinevad poeketid selleks teinud?

Leedus rakendatakse toidupoodides kokkuhoiupoliitikat, näiteks sealsetes Maxima kauplustes vähendatakse valgustust 30% võrra ning öösel lülitatakse välja valgusreklaamid. Leedu Lidlis lülituvad tuled välja automaatselt pärast tööd. Kas ja kuidas hoiavad Eestis kauplused energia pealt kokku?

Energiasäästlike seadmete kasutamine

Coopi turundusdirektor Ranno Pajuri sõnas, et spetsiaalselt pole nad pidanud võtma kasutusele erimeetmeid. Siiski tõi ta välja, et kaupluse abiruumides kasutatakse automaattulesid ning paigaldatakse energiasäästlikumaid seadmeid ja külmikuid. Lisaks on 30 kaupluse katustele rajatud päikseenergia tootmisjaamad, mis katavad olulise osa kaupluste energiavajadusest. „Keskkonnasõbralikum ja säästlikum energiamajandus meie kaupluste võrgu investeeringutes olnud olulisel kohal juba aastaid,“ tõdes Pajuri.

Prisma Peremarketite haldjusuhi Rauno Marosovi sõnul on Prisma süsteemid juba ehitatud energiasäästu silmas pidades, seega pole drastilisi muudatusi ette võetud. Ta tõi välja, et tarbimise vähendamiseks on muudetud Prisma kauplustes sisekliimat, mille juhtimine toimub läbi automaatika programmi, mis käitab igapäevaselt nii ventilatsiooni, jahutust kui ka kütet. „Valgustus lülitub kauplustes välja automaatselt pärast poe sulgemist, ventilatsioonimasinad sulgemise ajal ei tööta,“ lausus Marosov, samuti kasutatakse külmikute jääksoojust.

Rimi kinnisvarajuht Tarmo Loog lausus, et nad on investeerinud uue põlvkonna freoonivabadesse külmutusseadmetesse kauplustes. Samuti märkis ta, et hetkel on mitmed kauplused renoveerimisel, mille käigus võetakse kasutusele väiksema energiakuluga seadmed, samuti vahetatakse välja valgustus ning automatiseeritakse kauplused. „Nende võtetega võib olla energiasääst ligi 30% võrreldes varasema perioodiga,“ nentis ta.

Lidli avalike suhete spetsialist Janika Jaago märkis, et kaupluste hooned on ehitatud energiatõhusaks, kuna on valmistatud energiasäästlikest ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatakse valgussensorid, LED-valgustussüsteeme ja kliimaseadmetesse on integreeritud soojustagastussüsteemid. „Täiendava energiasäästumeetmena oleme oma kauplustes mõningate külmikute temperatuuri kõrgemaks seadistanud. Jälgime ja analüüsime regulaarselt erinevaid võimalusi, kuidas oma kulusid vähendada,“ lisas Jaago.

Energiahindade tõus mõjutab poe kulusid

Maxima turunduse ja avalike suhete osakonna juht Tiia Schapel kinnitas, et energiahindade tõus avaldab mõju poe kuludele ja lisas, et nad on otsinud juba mõnda aega enne seda erinevaid võimalusi elektrikulude kontrolli alla saamiseks. Schapel tõi välja, et elekter moodustab tuntava osa kaubandusketi igapäevakuludest, näiteks ligi pool nende kaupluste elektrikuludest tuleb külmikutest, milles säilitatakse nii müügisaalis olevat kui ka tagaruumides hoitavat kaupa.

„Maxima kauplustes Eestis on täna kasutusel kahte erinevat liiki külmutusseadmed, mis on ühelt poolt oluliselt keskkonnasäästlikumad, teisalt avaldavad positiivset mõju nii ettevõtte kui tarbija rahakotile,“ lausus Schapel. Ta lisas, et nad kasutavad ka CO2-põhised külmutusseadmed, mis on vanade külmutusseadmetega võrreldes ökonoomsemad ning vähendavad elektrikulusid 10% ulatuses.

„Lisaks võimaldavad CO2-l töötavad külmikud kasutada jääksoojuse ära Maxima kaupluste kütmiseks. See aitab nende hoonete küttekulusid kuni 30% ulatuses kokku hoida,“ tõdes Schapel ja lisas, et praeguste energiahindade valguses on see märkimisväärne sääst. Samuti kasutatakse kauplustes veeahelasüsteemil põhinevaid külmutusseadmeid, mille jääksoojust saab kasutada hoone kütmiseks. Samuti kasutatatakse kauplustes keskkonnasäästlikke LED-valgusteid, millega saab energiat säästa.