„Me loodame, et see pole vajalik,“ sõnas ta Austria rahvusringhäälingule ORF. Järgmine rahapoliitiline otsus on keskpangal tulemas septembris, kus otsustatakse, kas ja mis tempos jätkata intresside tõstmisega. Holzmanni sõnul sõltub see otsus majanduslikust väljavaatest, sh mis toimub inflatsiooniga.

„Tähtis on, et inflatsiooniootused ei põgeneks eest ära,“ sõnas ta. Holzmanni sõnul on märgata signaale, et inflatsiooniootused võivad veelgi kerkida. Selleks aastaks prognoosib keskpank euroala inflatsiooniks 7,3%, 2023. aastaks 3,6% ning 2024. aastaks 2,1%. Eesmärk on jõuda 2% juurde.

Austria keskpankur lisas, et energiahindade üle puudub keskpangal kontroll. Samas on näiteks valitsustel võimalik inflatsiooni mõjutada, piirates fiskaalset laienemist ehk valitsuse-poolset kulutamist.

Holzmann kaitses ka Euroopa keskpanga uut meedet ehk ülekandemehhanismi kaitse instrumenti (TPI), mille mõte on tasandada seda, et intresside tõstmised haavavad euroala riike erinevalt. Eelkõige peetakse selle all silmas, et keskpank on valmis vajaduse korral reageerima, kui Itaalia võla teenindamine peaks muutuma jätkusuutmatuks. „Meil on ebatäiuslik rahandusliit, sest meil pole keskset rahandusministrit ning kuna meil pole ei kapitaliturgude liit ega ühtne pangandusturu liit. Seetõttu peame üritama kasutada abistavaid meetmeid, et hoida seda rahandusliitu koos.“