Kriis kui portfelli kvaliteedikontroll

Sõda Ukrainas ja intressimäärade tõstmine keskpankades on viinud turud langusse ning tekitanud ka enamikule Eesti pensionifondidest tänavu arvestatava negatiivse tootluse. See on aga olukord, kus muidu vaikselt pensionikontol kogunev raha muutub oluliseks ja koguja asub uurima, mida on tehtud selleks, et tema vara oleks kaitstud. Nii hakataksegi nüüd oma pensionifondi investeeringute vastu süviti huvi tundma.

Laiema raami ehk lubaduse selle kohta, millistesse varaklassidesse ja milliste osakaaludega paigutab pensionifond koguja raha, annavad fondi prospekt ja põhiteabe dokument. Üksikasjalikumat vaadet pakuvad aktiivselt juhitud fondide puhul igakuised investeeringuaruanded, indeksifondide kohta aga kord aastas uuendatav mudelportfell.

Munad eri korvides

Algusest saadik on LHV pensionifondide põhimõte olnud suurte kaotuste teadlik vältimine ja seepärast oleme juba aastaid olnud reaalvara usku. Väärtpaberiturgude tänavuse kukkumise eest on meie portfelle aidanud kaitsta esiteks suurema osakaaluga investeerimine toormesektorisse ja teiseks stabiilset tootlust pakkuv kinnisvara.

LHV suurimate aktiivselt juhitud fondide M, L ja XL investeeringud on hajutatud erinevate varaklasside vahel. Need on kinnisvara ja Eesti ettevõtete võlakirjad ning lisaks börsil kaubeldavatele aktsiatele ka era- ja riskikapital. Olgu näiteks toodud fond L: veidi üle 25% on investeeritud erakapitali, pea 20% kinnisvarasse ning alla 10% noteerimata võlakirjadesse. Ülejäänu (viimastel andmetel üle 45%) jaotub noteeritud aktsiate (sh kuld ja kullakaevandajad) ja võlakirjade vahel.

Investeerime kas otse või läbi erakapitalifondide aktsiaturu kõikumistest vähem mõjutatud noteerimata ettevõtetesse nii Baltikumis kui ka laiemalt Euroopas. Jaeinvestorite jaoks on sellised investeeringud paraku ligipääsmatud, kuid ühe õnnetus on teise õnn: tänu investorite väiksemale arvule saavad fondid teha oma rahapaigutusi parema hinnaga. Pensionikogujale on see mõistagi boonus. Meie pensionifondide klientidel on ka teine, emotsionaalne privileeg, sest nad saavad oma pensionisäästusid näha käegakatsutaval moel ja jälgida nende käekäiku selle sõna otseses mõttes.

Allpool on ainult väike ülevaade LHV pensionifondide investeeringutest. Peamiselt koosnevad meie fondide portfellid neile kuuluvast kinnisvarast ja võlakirja vormis tehtud otseinvesteeringutest. Suurema huvi korral saame koostada investeerimishuvilise nn teejuhise, et soovijad saaksid tutvuda meie üle Eesti ja ka Lätis-Leedus asuvate investeeringutega.

Sunly – LHV pensionifondid on investeerinud 13,1 miljonit eurot Sunly võlakirjadesse, mille aastatootlus on 8%. Ettevõte arendab päikese- ja tuuleparke ning toodab Baltikumis ja Poolas elektrit. Lisaks taastuvenergia projektide arendamisele on Sunly investeerinud ridamisi taastuvenergia ja elektrifitseerimise idufirmadesse ning energiasalvestuse projekti Energiasalv. Sellega antakse panus kliimamuutuste leevendamisse ja rohepöördesse. Ettevõte kavatseb kaasata 100–150 miljonit eurot uut omakapitali, et rahastada oma kasvuplaane.

Liven – Tallinnas Haaberstis asuvasse 396 korteriga elamuprojekti on LHV investeerinud 2,4 miljonit eurot. Tagatud võlakirjainvesteeringu aastatootlus on 8%. Aadressil Kadaka tee 88 valmib 2026. aasta lõpuks 17 kahe- kuni neljakorruselist korterelamut, kus on 396 kvaliteetset kodu. Seal on plaanis välja arendada terviklik elukeskkond, mis on ühtpidi heas ühenduses kesklinnaga ja samas algavad otse ukse eest Nõmme-Harku terviserajad.

Ekspress Grupp – LHV pensionifondid on investeerinud nii Ekspress Grupi aktsiatesse kui ka võlakirjadesse kokku ligikaudu 9,4 miljonit eurot. Sellega oleme aidanud rahastada ettevõtte arengut traditsioonilisest trükimeediast digitaalseks.

Coop Pank – LHV pensionifondid olid Coop Panga esimene institutsionaalne investor, kes uskus uue panga kasvuloosse ja toetas seda. Nüüdseks oleme mitut liiki võlakirjade kaudu investeerinud pensionikogujate vara ettevõttesse 14 miljoni euro väärtuses. Võlakirjade aastatootlus on vahemikus 5–10%. Coop Pank on viimase viie aasta jooksul kasvatanud ärimahtu keskmiselt 40% aastas ning jõudnud 1 miljardi euro suuruse laenuportfelli ja 1,2 miljardi euro suuruse hoiuseportfellini.

Elering – Eesti elektri ja gaasi põhivõrguettevõtte Eleringi võlakirjadesse on LHV pensionifondid investeerinud 6,5 miljonit eurot. Võlakirjadest saadud raha on ettevõte suunanud kohaliku gaasi- ja elektrivõrgu arendusse ning riigiüleste ühenduste ehitamiseks, et tugevdada Eesti varustuskindlust.

RKAS – LHV pensionifondid on investeerinud 32,7 miljonit eurot Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse, mis on ühtlasi meie pensionifondide üks suurimaid positsioone. Riigi Kinnisvara on sama vana kui LHV pensionifondid: ettevõttel täitus värskelt 20 aastat. Riik kui äriühingu omanik on seadnud eesmärgi hallata riigi kinnisvara senisest tõhusamalt ja koondada kinnisvarategevus ühte ettevõttesse, et asutused saaksid keskenduda oma põhifunktsioonidele. Ligikaudu 1,6 miljoni ruutmeetri teenindatava hooneportfelli mahuga on RKAS suurim Eestis tegutsev kinnisvaraettevõte.

Tartu linn – LHV pensionifondid on investeerinud ligikaudu 4 miljonit eurot Tartu linna võlakirjadesse. Sellega rahastab Tartu avaliku ruumi jaoks olulisi projekte ning taristut, st raha läheb koolide, lasteaedade, ratta- ja kõnniteede ning teedevõrgu heaks.

Bigbank – viimase viie aasta jooksul on LHV pensionifondid võlakirjainvesteeringutega toetanud kohalike tarbimislaenude fookusega Bigbanki kasvu 20 miljoni euro ulatuses. Eri liiki võlakirjade abil pensionikogujatele teenitud aastatootlus on 6,5–7,5%.

Luminor – mitmesuguste võlakirjade kaudu on LHV pensionifondid investeerinud Luminori panka ligikaudu 8,8 miljonit eurot.

Inbank – eri liiki võlakirjade kaudu on LHV pensionifondid paigutanud Inbanki ligikaudu 0,4 miljonit eurot.

Eesti Energia – energiaettevõtte võlakirjadesse on LHV pensionifondid investeerinud ligikaudu 0,6 miljonit eurot.

Tallinnas näeb LHV klientide pensioniraha Põhja-Tallinna ja Mustamäe üürimajades, st Manufaktuuri ja Aiandi tänaval. Kokku on meil Tallinnas 291 korterit ja eesmärk on kasvatada see arv 500-ni.

Samuti kuulub LHV fondidele kolm Tallinna büroohoonet. Need asuvad Akadeemia teel, Tartu maanteel ja Sõpruse puiesteel, kusjuures viimane neist toimib ja majandab end rohelises võtmes. Harjumaal Jüri alevikus ja Tallinnas Taevakivi tänaval asuvad lao- ja tootmishooned.

LHV kinnisvaraportfelliga tutvumiseks tuleb Tallinna ja Harjumaa kõrval arvestada ka Riiat. Kokku kuulub LHV pensionifondidele ligikaudu 55 000 ruutmeetrit üüripinda, mille keskmine tootlus oli 2021. aasta andmetel 9,7%.

Praegused keerulisemad ajad näitavad, et eri varaklasside vahel hajutatud investeerimisportfell hakkab end õigustama, sest LHV fondid on suutnud säilitada positiivset tootlust kõige kauem. Aktiivse juhtimise suurimad eelised pääsevad kõige selgemalt mõjule just kriisiaegadel.

Loe lisaks LHV fondijuhi Kristo Oidermaa lugu varade aktiivse juhtimise eelistest. Kuula ka Geeniuse Investoritunni podcast’i, kus tuleb jutuks, mida teeb LHV teisti kui teised pensionipakkujad ja kuidas maksimeerida pensionivara turbulentsetel turgudel.

Tutvu LHV investeerimisstrateegia ja pensionifondidega.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega aadressil lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.