Euroopa riigid jõudsid gaasinõudluse vähendamises vabatahtliku kokkuleppeni, aga eranditega

Täna kogunesid Euroopa Liidu liikmesriigid, et otsida konsensust gaasi tarbimise vähendamiseks ning veelgi enam, leppida kokku erandites, mis lubavad sellest kohustusest pääseda.

Vastavalt pressiteatele lepiti kokku, et liikmesriigid vähendavad oma gaasinõudlust vabatahtlikult 15% võrra võrreldes viimase viie aasta keskmise tarbimisega ajavahemikul 1. augustist 2022 kuni 31. märtsini 2023. Lepe liikmesriikidele kohustuslik seega pole, kuid muutub kohustuslikuks, kui gaasitarnete vähenedes kehtestatakse eriolukord.

Kuigi kõik ELi riigid teevad kõik endast oleneva gaasitarbimise vähendamiseks, määras nõukogu kindlaks mõned erandid ja võimalused taotleda erandit kohustuslikust vähendamise eesmärgist, et võtta arvesse liikmesriikide eriolukorda ja tagada, et gaasi vähendamine suurendaks tõhusalt ELi varustuskindlust.

Nõukogu leppis kokku, et liikmesriigid, kes ei ole ühendatud teiste liikmesriikide gaasivõrkudega, on vabastatud kohustuslikust gaasi vähendamise kohustusest, kuna nad ei saaks vabastada märkimisväärseid gaasijuhtmete gaasikoguseid teiste liikmesriikide kasuks. Liikmesriigid, kelle elektrivõrgud ei ole Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseeritud ja kes sõltuvad elektritootmisel suurel määral gaasist, on samuti vabastatud, et vältida elektrivarustuse kriisi ohtu.

Liikmesriigid võivad taotleda erandit oma nõudluse vähendamise kohustuste kohandamiseks, kui neil on piiratud ühendused teiste liikmesriikidega ja nad suudavad näidata, et nende võrkudevaheliste ühenduste ekspordivõimsust või oma siseriiklikku veeldatud maagaasi infrastruktuuri kasutatakse gaasi ümbersuunamiseks teistesse liikmesriikidesse täiel määral.

Samuti võivad liikmesriigid taotleda erandit, kui nad on ületanud oma gaasihoidlate täitmise eesmärgid, kui nad sõltuvad suurel määral gaasist kui kriitiliste tööstusharude lähteainest või kui nende gaasitarbimine on viimase aasta jooksul suurenenud vähemalt 8% võrreldes viimase viie aasta keskmisega.

Politico sõnul antakse erand Küprosele, Maltale ja Iirimaale põhjendusega, et need saareriigid ei ole füüsiliselt mandriga ühendatud, mis tähendab, et nad ei saaks niikuinii naabritele täiendavat gaasi saata.

Liikmesriigid leppisid kokku, et nõukogu rolli suurendatakse „liidu hoiatusteate“ käivitamisel. Hoiatus aktiveeritakse nõukogu rakendusotsusega komisjoni ettepaneku alusel. Komisjon esitab ettepaneku käivitada liidu häire, kui esineb tõsise gaasipuuduse või erakordselt suure gaasinõudluse märkimisväärne oht või kui viis või enam liikmesriiki, kes on riiklikul tasandil häireolukorra välja kuulutanud, taotlevad seda komisjonilt.

Kokkulepe varasem versioon oli riikidele siduv

Politico sõnul oli tegemist esimese artikliga erakorralisest ettepanekust, mida hakati maha võtma. Varasem versioon andis komisjonile volitused kehtestada riikidele siduvad gaasikärped ilma nende nõusolekuta.

Prantsuse energiaministeeriumi ametnik rõhutas Politicole, et „15 protsendi näitaja on ainult kriisi puhuks, me ei saa kindlalt teada, kas see hädaolukorra häire üldse käivitub või mitte“, ja lisas, et Prantsusmaa riiklik eesmärk vähendada järgmise kahe aasta jooksul üldist energiatarbimist 10 protsendi võrra peaks olema enam kui piisav, et katta gaasi kokkuhoiu nõuded.

Pariis saavutas tekstis võidu ka sellega, et lisas sätte, milles lubatakse, et riigid teevad „kõik endast oleneva, et säilitada kõik elektritootmisvõimsused, mis ei sõltu imporditud gaasist“, mis Prantsuse ministeeriumi ametnike sõnul peaks julgustama Saksamaad pikendama oma tuumajaamade eluiga.

Nõudluse vähendamise meetmete valimisel leppisid liikmesriigid kokku, et nad peaksid eelistama meetmeid, mis ei mõjuta kaitstud tarbijaid, näiteks kodumajapidamisi ja ühiskonna toimimiseks olulisi teenuseid nagu kriitilised üksused, tervishoid ja riigikaitse. Võimalikud meetmed hõlmavad elektrisektoris tarbitava gaasi vähendamist, meetmeid kütusevahetuse soodustamiseks tööstuses, riiklikke teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, sihipäraseid kohustusi kütmise ja jahutamise vähendamiseks ning turupõhiseid meetmeid, näiteks enampakkumisi ettevõtete vahel.

Ainsana hääletas kokkuleppe vastu Ungari, kirjutas Twitteris Luksemburgi energeetikaminister Claude Turmes.

Määrus on erandlik ja erakorraline meede, mis on ette nähtud piiratud ajaks. Seetõttu kohaldatakse seda ühe aasta jooksul ja komisjon vaatab selle läbi, et kaaluda selle pikendamist ELi üldist gaasivarustuse olukorda silmas pidades 2023. aasta maiks.

Täna kokkulepitud tekst võetakse ametlikult vastu kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus algatatakse ja viiakse lõpule lähipäevil pärast teksti tehnilist läbivaatamist.

Maagaasi TTF hind on Euroopas viimase kahe päevaga ligi 20% kallinenud, mille taga on Venemaa gaasitarnete vähendamine Nord Steam 1 torujuhtmes ligi viiendikuni tavavõimsusest.