RAND JA RAHA | 20 aastat muutusteta. Tallinna rahvast pungil esindusrannas piirdub kauplemine paari putkaga

Nii nagu kaks kümnendit tagasi tasub praegugi Pirita randa minna oma joogi ja võileivaga.

Eesti Päevaleht kirjutas 2003. aasta juulis, et pealinna esirannas pole suvel piisavalt söögi- ja joogikohti. Teiste hulgas kurtis ka rannavalvur Tarmo toona ajalehele, et peab toidu kaasa võtma, sest söögi ostmiseks kohti eriti pole ja müüdav kaup on kallis. Kas ligi paarkümmend aastat on olukorda muutnud? G4S-i rannavalve juht Henry Seemel ütleb, et ka praegu võtab vetelpäästja oma lõunasöögi kaasa, sest see on tervislikult valmistatud ja odavam kui rannaäärsetes kohvikutes.

Lõunamaades on rannad aktiivse kaubandusega paigad. Kliente lamab rannas ju tihedalt. Ka Pirita rand annab seal käijate arvu poolest välja keskmise kaubanduskeskuse mõõdu. Eesti ühes suuremas, Ülemiste kaubanduskeskuses käib ilusal suvepäeval 20 000–30 000 inimest. Pirita rannas käib päikesepaistelisel päeval linnaosa kommunikatsioonjuhi Merike Pinni andmetel kuni 9000 inimest. Küsimus, miks tuhanded inimesed endiselt Pirita rannas sobivat süüa-juua ei leia, sunnib minema rannaäriga koha peale tutvuma.