2022. aasta teine kvartal kujunes Harju Elektrile kasumlikkuse mõttes ajaloo raskeimaks,“ kirjutab juhatus. „Kahjumlikkust mõjutasid püsivad probleemid tarneahelates, mis väljendusid eelkõige materjalide hinnakasvus ning mitmete komponentide puuduses.“

Ettevõtte teise kvartali müügitulu kerkis aastavõrdluses 15,4% 41,9 miljoni euroni. Müüdud toodete ja teenuste kulud kerkisid samas veelgi enam ning puhaskahjumiks kujunes 3,2 miljonit eurot. Aastatagune kvartal lõpetati 485 000 eurose kasumiga. Poole aastaga on teenitud 4,5 miljonit eurot kahjumit.

Harju Elektril tuli enda sõnul kriitiliselt ümber hinnata kõik käimasolevad tööd, nende võimalik tulemuslikkus ning sõlmitud kokkulepped eesootavateks perioodideks. „Lisaks tootmiskulude kasvule osutusid mitmed projektid esialgsest planeeritust keerukamaks ja kahjumlikuks, mida omakorda võimendasid tarneraskustest tingitud ebaefektiivsus ning kvalifitseeritud tööjõu tasude suurenemine,“ lisas ettevõte.

Harju Elekter jätkab tootmise reorganiseerimisega, et katkiste tarneahelate tingimustes efektiivsus tagada. Raamlepingute hinnaläbirääkimistest saadud leevendus hakkab ettevõtte sõnul avalduma pigem teises poolaastas. Samuti tehakse ettevalmistusi järgmiseks võimalikuks koroonalaineks, et see pärsiks võimalikult vähe tootmise tõhusust.

Tellimusteraamat on samas ettevõtte sõnul pikaks perioodiks kaetud, mida iseloomustab ka müügitulude jätkuv kasv. „Rohepöörde trend ja elektrifitseerimise surve on Venemaa-Ukraina sõjast tulenevalt süvenemas. Ühenduste katkemised Venemaa energiaturuga – elektri, gaasi, naftaga – vaid kiirendavad elektrivõrkudesse investeerimist, et tagada töökindlus ja kaasajastamine. Nõudluse vähenemisest maailmaturul on toorainete (lehtmetall ja vask) turuhinnad järsult langenud, mis soodustab meie tootmise omahinna parandamist ja tellimuste täitmist,“ märgib juhatus.

Alates 2022. aasta algusest on Harju Elektri akstia langenud 28% ja maksab 5,37 eurot.

Harju Elektri kasumlikkus on viimastel kvartalitel vähenenud.