Detailsemate andmete võrdlus osutab teravale vastuolule Nord Pooli hindade ja tarbijahinnaindeksi vahel. Näiteks septembrist juunini kasvas Nord Pooli Eesti piirkonna hind 42%. Tarbijahinnaindeksi põhjal tõusis elektri hind tarbijatele sellest aga märksa enam: 69,8%.

Kui tarbijahinnaindeksi elektrikomponent oleks kooskõlas viimastel aastatel kehtinud seosega, oleks Eesti tarbijahindade hinnatõus olnud aprillist juunini sõltuvalt kuust 2,6 kuni 3,1 protsendipunkti madalam.

Minevikus on Nord Pooli hinna ja tarbijahinnaindeksis kajastuva tarbijatele müüdud elektrihinna vahel olnud väga tugev seos. Seda iseloomustavad juuresoleval joonisel sinised punktid. Sinine punktiirjoon kirjeldab seost toormehinna ja tarbijahinna vahel enne möödunud sügisel alanud leevendusmeetmeid.

Elektri kallinemine tarbijate jaoks

Kuna seni pole tarbijahinnaindeksis arvesse võetud fikseeritud hinnaga elektrilepinguid, peakski seost Nord Pooli hinna ja tarbijahinna vahel kirjeldama väga hästi lineaarne võrrand, nagu jooniselt ka näha on.

Börsihind oli selle aasta aprillis madalam kui mullu septembris, aga tarbijahind oli statistika põhjal sellest hoolimata aprillis 33% kõrgem. Võrreldes statistikas kajastunud hinda enne leevendusmeetmeid kehtinud seosega, oli aprillis elektrihind tarbijatele statistika põhjal aga lausa 50% kõrgem. Vahepeal toimus küll väike võrgutasude hinnatõus, kuid see ei selgita nii suurt elektri kallinemist majapidamistele. Võrgutasu tõusis märtsis võrreldes septembriga ligikaudu 3% ja juunis ligikaudu 10%.

Võrgutasu vähendamise perioodi puhul torkab silma veebruarikuu vaatlus – see on oranž täpp, mis on kollasest joonest kõige kaugemal. Kuigi Nord Pooli hind oli siis madalam kui oktoobris, oli tarbijahinna tase kõrgem. See ei tundu loogiline, sest mõlemal perioodil kehtis võrgutasu vähendamine. Veebruaris kehtis lisaks hinnalagi.

Hinnatõusu leevendusmeetmed kahandasid elektrihinda, kuid paistab, et nende lõpuga kaasnes tarbijahinnastatistikas suurem hinnatõus kui oli samade meetmete esialgne leevendav efekt. Tarbijahinnaindeksis kajastatav elektrihind peaks olema kooskõlas tegelike hindadega, mida tarbijad maksavad, kuid praegu näib, et see nii ei ole.

Selle väite kontrollimiseks kasutasin ka teist andmeallikat: kogusin andmeid Eesti Pangast oma osakonna töötajate elektrihinna kohta alates septembrist 2021 (vt joonis 2). Valim ei ole küll juhuvalim ja mitte kuigi suur, kuid see on erinevate tarbijagruppide osas esinduslik – valimis on erineva tarbimisharjumusega inimesed. Arveid on nii paneelmajade korteritest kui ka äärelinna eramutest. On nii väga väikese elektritarbimisega kui ka elektriga kütvaid leibkondi. Elektrilepingu tüübi mõttes on valimis üks leibkond, kelle elektrileping oli üle kogu perioodi fikseeritud, ühel leibkonnal öeldi fikseeritud leping aastavahetusel üles ja üks leibkond fikseeris aastavahetusel elektrihinna. Kaasatud on kogu arve koos kõigi maksude ja teenustasudega.

Kolleegide elektrihind

Kuna valimis polnud kõik küsitletud veel juunikuu elektriarvet saanud, arvutasin valimi pealt hinnatõusu 2021. aasta septembrist 2022. aasta maini. Statistikaameti hinnangul kasvas elektri hind sel perioodil tarbijatele 53%. Tarbimismahuga kaalutud keskmine elektrihind tõusis valimis aga sel ajavahemikul vaid 13,2%. Terve vaatlusperioodi jooksul börsihinnaga lepingut kasutanud leibkondadel kasvas elektrihind mais võrreldes mulluse septembriga keskmiselt 15,1% (95% usalduspiirid: 14,4%…15,8%). Mineviku seos tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi ja Nord Pooli hindade vahel ennustas sama perioodi hinnatõusuks 14,6% (vt joonis 3).

Siinkohal tasub välja tuua, et elektrihinnatõus on arvutatud kogu arve põhjal. Tõenäoliselt on selliselt arvutatud elektri hind suurema sesoonsusega kui statistikaameti hinnang, sest väiksema tarbimisega kuudel on püsihinnaga komponendi (näiteks fikseeritud võrgutasu/teenustasu) osakaal arves suurem. See tähendab, et soojematel ja väiksema elektritarbimisega kuudel peaks siinkohal kasutatud lähenemine hinda pigem suuremaks hindama.

Elektri kallinemine tarbijate jaoks

Kokkuvõttes näitab see analüüs, et elektri tarbijahindade ja Nord Pooli hindade varasem seos ei selgita, miks on Eesti elektrihind tarbijatele nii palju kasvanud. Eesti Panga töötajate elektriarvete valimi põhjal on hinnatõus pigem kooskõlas sellega, millele osutab varasem statistiline seos Nord Pooli hindade ja tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi vahel. See viitab võimalusele, et tarbijahindade kasv on elektri osas üle hinnatud. Kui elektri hinnatõus oleks selline, nagu osutab kõnealune seos, oleks Eesti inflatsioon veidi madalam, kuid siiski 20% lähedal.

See tähendab, et kogu suurt inflatsiooni siin vaadeldud teguri „süüks“ kindlasti panna ei saa. Samas on selle teguri võimalik ligi 3protsendipunktine kogumõju piisavalt suur, et moonutada märkimisväärselt rahvamajanduse statistikat ning reaalseid kasvumäärasid, mis ongi Eesti arengutaset arvestades harilikult sarnases suurusjärgus. Elektri inflatsiooni võimalik ülehindamine vajaks suuremat tähelepanu.