Sanktsioonide eesmärgiks oli eraldada Venemaa ülemaailmsest finantssüsteemist ja võtta Moskvalt rahalised vahendid sõja rahastamiseks. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel tõusis Venemaa SKP 2,5 protsendi võrra, kuigi majandus peaks halvenema. Rahvusvahelise Valuutafondi avaldatud maailmamajanduse uues väljavaates suurendati Venemaa selle aasta SKP-d märkimisväärse 2,5 protsendi võrra, nüüd kahaneb Venemaa majandus tänavu vaid 6%.

„2022. aastal on see Venemaal ikkagi üsna suur majanduslangus,“ sõnas IMFi peaökonomist Pierre-Olivier Gourinchas. Ta lisas, et peamine põhjus, miks majanduslangus polnud nii suur, kui oodati, oli see, et Venemaa keskpank ja poliitikud suutsid ära hoida pangapaanika või finantssulamise, kui sanktsioonid kehtestati. Samal ajal saab Venemaa majandus suurt tulu energiahindade tõusust. Nafta hind oli aasta alguses alla 80 dollarit barreli kohta, märtsis tõusis hind pea 129 dollarini. Teisipäeval langes hind 105 dollarini. Lisaks on maagaasi hind tõusmas.

Ameerika Ühendriikide ja Hiina majandus aeglustub, samas kahanes Venemaa majandus teises kvartalis hinnanguliselt vähem, kui varem prognoositi. Gourinchas tõi siiski välja, et Venemaa jaoks pole oodata taastumist. Ta lisas, et juba kehtestatud sanktsioonid kui ka Euroopa poolt välja kuulutatud uued sanktsioonid tähendavad, et sanktsioonide mõju kasvab aja jooksul. Aruandes märgitakse, et Euroopat tabavad sanktsioonide tagajärjed kõige rohkem, arvestades sõltuvust Venemaast energia osas. Olukord võib oluliselt halveneda, kui Moskva katkestab gaasi ekspordi ja kui Euroopa Liit kehtestab järgmisest aastast Venemaa naftatarnete keelustamise.