Üle Eesti leiab mitmeid ettevõtteid, kelle meeskonnast on puudu omajagu inseneeriaharidusega inimesi. Üks selliseid ettevõtteid on Scanfil, kelle kollektiivi kuulub juba enam kui 700 töötajat, millest ligikaudu 25% moodustavad renditöötajad. Usinate välistalentide panust kasutatakse ettevõttes nii elektroonika, mehaanika kui ka integreerimise osakondade tootmisetappides. Uute projektide lisandumisega ja ettevõtte targa kasvu saavutamisega seoses on aga jätkuvalt puudu insenertehniliste teadmistega talentidest, keda viimasel ajal peab just välisriikidest otsima.

„Ligikaudu 25% meie tootmist toetavatest töötajatest on insenerid ning hetkel on puudu veel vähemalt viis erineva valdkonna inseneri, keda me Eestist leidnud ei ole,“ kommenteerib Scanfili personalijuht Daniela Kond. „Kuna Eesti tööturg vastavate kompetentside osas on piiratud, otsime meiegi võimalusi värvata insenere ka välismaalt ning oleme valmis importima täiendavaid teadmisi naaberriikidest,“ lisab ta.

Keeruline leida elukohta

Suvepealinna puhul on tihti üllatav, et peamine ettevõtlusharu ei ole mitte turism, vaid töötlev tööstus. „Vastava kvalifikatsiooniga ametikohtade täitmine on osutunud väljakutseks kõigile Pärnumaa tootmisettevõtetele. Peamiseks tööle saamise keerukuseks on saanud Pärnu linna asukoht, kolmandatest riikidest värvates ka puudulik inglise keele oskus ning elukoha leidmisega seotud väljakutsed,“ räägib Kond.

Ettevõtete ja omavalitsuste ühisel eestvedamisel oleks võimalik luua/ehitada sobilikke üürimaju, mis lahendaks tulevaste töötajate eluaseme probleemid. „Pärnu linn on siinkohal juba esimese sammu astunud ning ehitanud üürimaja, mõeldes just tippspetsialistidele, kelle tegelik elukoht asub väljaspool Pärnu maakonda. Paraku täitusid sealsed korterid kiiresti ning nõudlus analoogse lahenduse järele on jätkuvalt alles. Ettevõtete ühisel eestvedamisel ja koostöös omavalitsustega oleks sarnaste elamispindade loomine kindlasti lihtsam,“ tõdeb Kond.

Tudengeid värvatakse juba õppimise ajal

Kasvava tööjõu puuduse tõttu värvatakse inseneritudengeid tihti juba ka ülikooliõpingute jooksul, mis omakorda annab signaali, et vajadus insenertehniliste kompetentside järele on suur ning mõjutab õpingute lõpetamise perioodi. Suur hulk tudengeid leiab praktikakohad Tallinnas ja Harjumaal ning õpingute lõppedes asutakse tööle samasse ettevõttesse. Seetõttu annab inseneride põud just eriti tugevalt tunda väljaspool Tallinna ja Harjumaad.

„Väljaspool Tallinna töötamine ei tundu noortele kuigi atraktiivne ning seda eriti veel tootmisettevõtetes. Täna paelub noori insenere pigem start-up maailm ning tõeline leiutamine, mitte protsesside arendamine. Siinkohal on tööandjatel koostöös haridusmaastikuga väljakutse kanda, propageerida insenertehnilist haridust ning tuua juba põhikooli õpilasi tootmisele lähemale, mis aitaks tekitada huvi antud valdkonna vastu ning annaks aimu tootmise võimalustest ja võludest. Oleme omalt poolt astunud sammu lähemale õpilaste teadlikkuse tõstmise suunal. Koostöös TalTechiga tutvustasime Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilastele elektroonika tootmist ning viisime läbi toreda töötoa, mis aitas õpilastel täiendada ka oma teoreetilisi teadmisi,“ selgitab Kond, lisades, et koostöö loob ka noortele tulevikuks palju arenguvõimalusi. Kond lisab, et tulevikus võiks ülikoolide juures olla ka insenertehniliste teadmiste mikrokraadid, mis toetaksid ettevõtete majasisest spetsialistide koolitamist.

OSKA töötleva tööstuse lähituleviku töökohtade ja oskuste vajadusi analüüsinud uuringust selgub, et lähikümnendil jääb puudu 2/3 inseneridest. See tähendab, et Eestit ootab ees inseneride ja teiste töötleva tööstuse spetsialistide põud. „Usun, et siinkohal saaksid ettevõtted, omavalitsused ning riik ühiselt palju ära teha, mis hõlbustaks targa tööjõu ja teadmiste toomist Eestisse. Töötleva tööstuse spetsialistide põud vajab kiiret lahendust, sest vastasel juhul kannatab tööstuse areng.“ tõdeb Kond.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid