Inimesed võtavad järjest suuremaid summasid väikelaenuks. Pikenenud on ka tagasi maksmine

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii väikelaenude summad kui ka periood, mis ajaks laen võetakse.

SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Koplimäe sõnul võetakse väikelaenu eelkõige elutingimuste parandamiseks ehk näiteks kodu remondiks või kodutehnika ja sisustuse uuendamiseks. „Üldise hinnatõusu ja eriti ehitushindade kallinemise tõttu on laenuvõtjad pidanud samade toodete ostmiseks tegema suuremaid kulutusi, mistõttu on väikelaenu keskmine summa aasta jooksul suurenenud ligikaudu 20% võrra,“ ütles ta.

Laenu kiputakse võtma ka senisest pikemaks perioodiks. „Keskmine väikelaenu tähtaeg on pikenenud ligi kolmelt aastalt peaaegu neljale,“ ütles Koplimäe.

Balti riikide võrdluses oli keskmine väikelaenu summa esimesel poolaastal kõige suurem Leedus, ulatudes ligi 6 300 euroni. Leedule järgnes Läti 5 700 euroga ja Eesti 5 500 euroga. Kõigis kolmes riigis sõlmiti leping keskmiselt peaaegu neljaks aastaks. Laenutaotleja oli nii Eestis kui ka lõunanaabrite juures keskmiselt peaaegu 40-aastane või mõned aastad vanem. Väikelaenu võtsid pisut enam mehed kui naised.