Parajalt soe suvi kestab, kuid odavat elektri hinda ei paista kuskilt. Milles asi?

Viimasel ajal on elektri hind päeval ööst soodsam just seepärast, et päeval aitab hinnataset langetada päikeseelekter.

Täna õhtul pakub elektri börsihind nagu ikka kõrget hinda. Teisisõnu on tänane tipphind õhtul, kui elektri börsihind on üheksast südaööni ligi 52 senti/kWh. Kui energiakriisi eelsel ajal oli elekter odavam pigem öösiti, siis praegu suurt vahet enam ei ole. Näiteks oli täna öösel kell üks elektri hind samaväärne hommikuse aja hinnaga.

Eesti Energia energiatoodete osakonna juhi Armen Kasparovi sõnul on Euroopas suur maagaasi defitsiit, mis toob kaasa väga kõrge hinnataseme. „Gaasijaamad katavad ära tipukoormuse, kui nõudlus elektri järele on väga suur. Maagaasist toodetud elektri hinnatase on hetkel ligi 400 eurot MWh kohta. Niipea kui nõudluse katmiseks meie naaberriikides gaasijaamad tööle pannakse, on ka elektri börsihind väga kõrge,“ lisab ta.

Lisateguritena mõjutavad börsihinda ka õhutemperatuur, tuuleolud ja Põhjamaade hüdroreservuaaride veetase. „Kui elektrinõudluse suudab katta taastuvenergia, on ka elektri hind turul soodsam. Viimasel ajal on tõepoolest päeval elektri hind soodsam kui öösel, sest päeval aitab hinnataset langetada päikeseelekter,“ tõdeb Kasparov.

Soomes märgatavalt madalam hind kui Eestis

Kõrge börsihinna kõrval tekitab küsimusi ka see, miks on Soomes hind märgatavalt madalam kui Eestis. Teisisõnu on homme Soomes elektri börsihind keskmiselt 10,16 eurot megavatt-tunni kohta, Eestis aga 379,43 eurot megavatt-tunni kohta. Millest see tuleneb?

„Soome ja Eesti vahel tekitab hinnaerinevusi pudelikael kahe riigi vahelistes ühendustes. Kuna kogu Euroopa toimetab ühisel elektriturul, siis ideaalis peaks igal pool olema ühine hind, hinna määrab lõpuks aga riikidevaheliste ühenduste piisavus. Eesti ja Soome vahel on kaks elektriühendust – Estlink 1 ja Estlink 2 –, ning kui Soome ja Eesti elektrihinnad erinevad, siis see tähendab, et Põhjamaade odavam elekter ei pääse piisavas koguses läbi nende ühenduste.

Põhjamaadest tuleb odavam elekter, kuna seal on palju taastuvelektrit, mis on odav. Kui Põhjamaade odavam elekter siia piisavas koguses ei pääse, tuleb siin rohkem tarbida fossiilsete kütustega toodetud elektrit, mis on oluliselt kallim,“ selgitas toona Ärilehele Eleringi esindaja.

Hinnaerinevusi Eesti ja Soome vahel aitaks ühtlustada rohkemate taastuvenergia tootmise üksuste loomine siia piirkonda, aga ka kolmanda riikidevahelise ühenduse loomine. Estlink 3 rajamine võtab siiski aastaid aega – eelduste järgi võib see tööd alustada 2030. aastate esimeses pooles.