„Nii Eesti kui ka Läti on võtnud põhimõtteks Vene päritolu maagaasist loobuda. See tähendab, et kahe naaberriigina saame ja peame üksteisele tuge pakkuma, et regioonis muutunud oludega võimalikult hästi toime tulla ja meie tarbijatele ka pingelises geopoliitilises olukorras energia varustuskindlus tagada. Sellest sõltub nii tavatarbijate heaolu kui ka meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime,“ rõhutas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Lätil ja Eestil on mitmeid varustuskindlusega seotud koostöökohti. On sõlmitud kaitstud tarbijatele suunatud gaasi solidaarsusleppe, töötatakse Balti riikide elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalasse sünkroniseerimise nimel, valmistatakse ette ELWINDi meretuulepargi rajamist ning aastaid on Eesti hoiustanud oma maagaasi Läti maa-aluses hoidlas.

Läti majandusminister Ilze Indriksone märkis, et Lätil on Paldiski terminalile kõrged ootused, sest see on oodatud maagaasi lisaallikas Leedus paiknevale LNG-terminalile. Lätis on kerkinud hindade tõttu küll gaasitarbimine nagu Eestiski vähenenud, kuid vajaliku gaasivarustuse tagamiseks on see siiski tema sõnul oluline projekt.

Minister Sikkut käis Läti majandusministri ja Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juhi Henrik Hololeiga ka Paldiskis kohapeal LNG-terminali maismaaühenduse ehitusega tutvumas. Neid võtsid vastu LNG sadamarajatist ehitavad ja selle eest vastutavad Alexela ja Infortar, keda esindasid Alexela grupi juhatuse liige Marti Hääl ja Infortari tegevjuht Martti Talgre ja võrguoperaatori poolelt Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena