„Teise kvartali tulemused vastasid me ootustele, arvestades praegust turusituatsiooni ning ehitussektori kõigi osapoolte kohanemist ehituse kiire kallinemisega. Teise kvartali puhaskasumit mõjutasid ka 0,3 miljoni eurone annetus Ukraina toetusprojektidele ning 0,3 miljoni euro võrra suurem tulumaksu kulu võrreldes aastatagusega,“ kommenteeris tulemusi Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.

„Kontserni ehitusteenuse valdkonnas on inflatsiooni ja sisendite kallinemise mõju jätkuvalt suur, ent kõigi töös olevate ehitusprojektide elluviimine on jätkunud plaanipäraselt. Olukord on keeruline kõigis ehitusvaldkondades, ent kõige kriitilisem teedeehituses, kus sisendhindade kasv on olnud suurim ja uute investeeringute plaanid on ootele pandud. Jagame valdkonna liidrite muret sektori jätkusuutlikkuse osas,“ lisas Andres Trink valdkondade kommentaarina.

Esimese poolaastaga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 193 miljoni euro väärtuses ning tellijatega sõlmitud ehituslepingute jääk oli juuni lõpu seisuga 323 miljonit eurot. „Meie ehitustellimuste portfell on praegu tugev, ent turul tervikuna on vähe nii ärikinnisvara kui taristu uusi ehitustellimusi. Samuti on energiakriisi ja rohepöörde poliitikat arvestades mõneti üllatav, et turule on tulnud vaid üksikuid suuremaid taastuvenergia ja energiasäästlike hoonete projekte. Mida kiiremini kohanevad tellijad kasvanud sisendhindade ja tarneraskustega, millega ehitusettevõtted silmitsi seisavad, seda kiiremini jõuavad plaanitud projektid ehitusse. Vaja on leida lahendusi riskide jagamiseks ning jätkata investeerimist vaatamata kiirenenud inflatsioonile,“ kommenteeris Andres Trink ehitusturgu.

Tänavu 6 kuuga andis Merko ostjatele üle 214 uut korterit ja ühe äripinna ning mitme ehituses oleva korteriarendusprojekti valmimine jääb plaanipäraselt teise poolaastasse. „Meie korterite uusmüük on jätkunud ka peale sisendhindade kiirest kasvust tingitud hinnatõusu, mis näitab turu järkjärgulist kohenemist uute hindadega. Samas on uute korterite pakkumine turul tervikuna vähenenud. Elamuarendus on meie jaoks pika perspektiiviga ärivaldkond ning oleme jätkanud investeeringuid uutesse arendusprojektidesse, ehkki senisest mõõdukamas tempos,“ lisas Andres Trink.

Esimesel poolaastal käivitas kontsern 186 uue korteri ja nelja äripinna ehituse Riias. Kvartali lõpu seisuga oli kolmes Balti riigis ehituses üle 1700 korteri, millest üle poole on kaetud eelmüügi lepingutega ning mis valmivad 2022. ja 2023. aastal. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.

2022. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Püha Johannese Kool, Pelgulinna riigigümnaasium ja Arter kvartal ning Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud ja Rannamõisa tee rekonstrueerimine. Lätis olid töös Orkla vahvli- ja küpsisetehas, GUSTAVS ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned, NATO rajatised Ādažis ning linnapark ja noortemaja Kauguris, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning autohoolduskeskus Vilniuses.