„Taskukohase ja keskkonnahoidliku elektri tootmise suurendamiseks ning energiasõltumatuse parandamiseks on Eesti Energial vaja investeerida miljardeid. Ainult kasumlikult tegutsedes suudame need plaanid ellu viia,“ rõhutas Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.

Aastatel 2022-2026 on Eesti Energial kavas investeerida ligi 2,5 miljardit eurot, millest enamik uute tuule- ja päikeseparkide ehitamisse kontserni koduturgudel. „Kiireim ja ühiskonna jaoks soodsaim lahendus praeguses energiakriisis seisneb elektrifitseerimises, mille käigus taastuvelekter asendab fossiilseid energiaallikaid, nagu mootorikütuseid transpordis või maagaasi soojusenergia saamisel,“ selgitas Avila.

Teises kvartalis investeeris Eesti Energia taastuvenergia tootmisse ligi 40 miljoni eurot. Tänaseks on uutest taastuvelektrijaamadest ehitusfaasis Tolpanvaara tuulepark Soomes, Akmene ja Šilale II tuulepargid Leedus, Purtse tuulepark Eestis, kaks päikeseparki Poolas ja üks Eestis – kokku 258 megavatti tootmisvõimsust. Lisaks omandas kontserni taastuvenergia ambitsiooni ellu viiv Enefit Green Eesti Energialt Tootsi tuulepargi (74 megavatti). Enefit Green plaanib Tootsi ja Sopi (161 megavatti) tuulepargid samaaegselt välja ehitada. Ainuüksi see modernseim liitpark kahekordistab Eesti tuuleelektri tänase toodangu.

Avila sõnul kasvab jätkuvalt ka tarbijate huvi ise elektrit toota. Eesti Energia saab iga nädal 150 päringut päikesepaneelide ostmise ja paigaldamise kohta. „Aitame klientidel leida lahendusi, et nad saaksid ise endale rohelist elektrit toota, salvestada ja võrku müüa,“ ütles Avila.

Võrguettevõtte Elektrilevi roll on elektrivarustuse kõrval tagada Eesti väiketootjate, eeskätt uute päikeseelektrijaamade liitumine jaotusvõrguga. Teises kvartalis esitati Elektrilevile 3218 elektritootja liitumistaotlust, mida on üle nelja korra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Pea tuhande kliendiga neist sõlmiti ka tootjaliitumise leping. Juuni lõpuks oli Elektrilevi võrgus elektritootmist kokku 12 808 tarbimiskohas ja võimsust võrgus 545,5 megavatti. Sellega kaeti näiteks 23.-26. juunil enam kui pool Eesti elektritarbimisest

Elektrilevi investeeringud kasvasid teises kvartalis mullusega võrreldes 7%, kokku pea 25 miljoni euroni, millest 15 miljonit investeeriti uutesse elektrivõrguga liitumistesse.

*Normaliseeritud tulemus, mis ei sisalda tuletisinstrumentide ümberhindlust.
Summad on kuvatud miljonites.

*Normaliseeritud tulemus, mis ei sisalda tuletisinstrumentide ümberhindlust.
Summad on kuvatud miljonites.

Eesti Energia on kasvav energiamüüja Läänemere regioonis. Elektri jaemüük suurenes teises kvartalis kõikidel koduturgudel kokku viiendiku võrra tasemele 2,3 teravatt-tundi. Üle poole elektrist (58%) müüsime väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Kõige rohkem (+56%) kasvas elektri jaemüük Lätis.

Eesti Energia kontserni teise kvartali müügitulu oli 73% suurem võrreldes sama perioodiga mullu ja ulatus ligi 417 miljoni euroni. Normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum kasvas teises kvartalis kaks ja pool korda ning oli ligi 80 miljonit eurot. Normaliseeritud puhaskasum oli teises kvartalis üle 33 miljoni euro, pea kolm korda suurem võrreldes mullu sama perioodiga.

Aasta esimese kuue kuuga maksis Eesti Energia erinevate otseste maksudena riigikassasse 63,7 miljonit eurot, mida on pea kaks korda rohkem kui 2021. aasta samal perioodil (36,1 miljonit eurot). Sellele lisandub veel CO2 emissioonikulu, mis turuhinnas kasvas võrreldes mullusega pea saja miljoni euro võrra 265,4 miljoni euroni. Ehk poole aastaga tasus Eesti Energia makse ja keskkonnatasusid kokku üle 329 miljoni euro.

Esimesel poolaastal maksis kontsern välja dividendid 2021. majandusaasta eest summas 55,3 miljonit eurot. Sellest 8,3 miljonit eurot Enefit Greeni väikeaktsionäridele ja 46,7 miljonit eurot Eesti Energia ainuaktsionärile Eesti riigile.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid