Riik algatas eriplaneeringu: mis teid pidi tuua elekter Liivi lahe meretuulepargist maismaale?
(8)
Valitsus otsustas täna algatada riigi eriplaneeringu Liivi lahte elektriühenduse kavandamiseks, et Eesti Energia rajatav meretuulepark oleks võimalik ühendada maismaa põhivõrguga.
„Valitsuse üks suur ülesanne ja prioriteet on tänase energiakriisi lahendamisele kaasa aitamine,“ ütles riigihalduse minister Riina Solman. „Ka koalitsioonilepe näeb ette, et aastaks 2030 toodetakse meil sama palju taastuvenergiat kui tarbitakse.“
Ministri sõnul sõltub elektri hind tavatarbija jaoks praegu Nord Pooli turupiirkonna hinnatasemest ja seega on iga lisanduv taastuvenergia tootmise võimalus tulevikus abiks. „Kuna tuul ja päike on jätkuvalt kõige odavamad ja keskkonnasäästlikumad energia tootmise viisid, võimaldab meretuuleparkide kavandamine täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning suurendada elektrivarustuskindlust ja meie energiajulgeolekut,“ märkis minister.
Elekter tuuakse maale merekaabli abil
Liivi lahe meretuulepargi arendus on olemasolevatest meretuuleprojektidest Eestis kõige kaugemale jõudnud – käib hoonestusloa menetlus, alal on kehtiv tuuleenergeetika mereplaneering ja kinnitatud keskkonnamõjude hindamise programm.
Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõuniku Eleri Kautlenbachi sõnul tuuakse toodetud elekter maismaani mööda merekaablit, samuti on vajalik maismaal asuv elektriliin. „Selle trassi jaoks koostamegi eriplaneeringut, et määrata ära, kust liikumine kulgeb ning millises maismaapunktis põhivõrku ühendatakse,“ selgitas ta.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 5404 km2 ning see hõlmab Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valdu ning Pärnu linna. Planeeringu eeldatav koostamisaeg on kuus aastat ja planeerimisprotsess on avalik – soovi korral saab igaüks osaleda ja ettepanekuid esitada.
Merre püstitatakse kuni sada tuulikut
Meretuulepargi asukoht on varem planeeritud Pärnu mereala planeeringus. Tuuleparki kavandatakse võimsusega kuni 1000 MW, milles on olenevalt tuuliku kõrgusest jt tehnilistest parameetritest 50–100 tuulikut.
Riigi eriplaneeringut koostades tehakse ka kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, samuti uuritakse laiemalt majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Mõjude hindamise, vajalike uuringute ja eriplaneeringu koostamise kulud kannab huvitatud isikuna Eesti Energia AS.
