Kui seni on põllumehed pidanud nn põlluraamatut kas paberil või Excelis, siis nüüd käivitasid maaeluministeerium ja PRIA e-põlluraamatu projekti, mis lihtsustab nii põllumeeste kui ka ametiasutuste tööd, kirjutab PRIA projektijuht Siim Klais Maablogis.
Eestis on ligikaudu 14 000 põllumajandustootjat, kes peavad veeseadusest tulenevalt oma põllutegevuste kohta pidama arvestust ehk põlluraamatut. Seda teevad põllumehed mitmel eri viisil – paberil, Exceli tabelis või mõnes kommertstarkvaras. Lähtudes kokkuleppest maaeluministeeriumiga on põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) käivitanud e-põlluraamatu projekti, mille käesolev etapp algas 2022. aasta maikuus ning kestab 31. detsembrini 2023. Projekti eesmärk on luua andmete automaatse vahetamise võimalus olemasolevate kommertstarkvaradega. Ühtlasi tagatakse projekti tulemusena võimalus põlluraamatu pidamiseks PRIA veebikeskkonnas.
Üks riikliku e-põlluraamatu loomise põhjus on vajadus vähendada põllumeeste ja ametiasutuste halduskoormust. PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive toob välja, et riigil on üsna suur osa põlluraamatuga seotud andmeid erinevates andmekogudes juba olemas. Näiteks pindalatoetuse taotlusel esitatud info ja loomade registri info. Tulevikus annab e-põlluraamatu kasutuselevõtt võimaluse andmete topeltesitamist vältida. Ehk siis e-põlluraamatu andmete olemasolul oleks võimalik n-ö automaatselt täita põllumeeste toetustaotluseid ja uuendada registriandmeid.
Põllumees, kes siiani on põlluraamatut täitnud paberil, saab seda tulevikus teha elektrooniliselt. Samuti annab e-põlluraamatu andmestik võimaluse uute andme- ja teaduspõhiste teenuste loomiseks – see on osa laiemast riiki ja maaelu puudutavast digitaliseerimise visioonist.
Uuenduslik ka Euroopas
„Kui saaks tulevikus põlluandmete, mullastiku, väetamise ja saagikuse andmeanalüüsi juurde lisada näiteks ka ilmaandmed ning seda kõike mitmeaastasel ajaskaalal, võib see anda meile täiesti uusi teadmisi ja sellest johtuvaid põllumajanduspraktikaid,“ toob Ahti Bleive näite põlluraamatu andmete kasutamise tulevikuvõimalustest. Suures pildis aitab põlluraamatute digitaliseerimine kaasa toiduturvalisusele, rohepöörde eesmärkide saavutamisele ja Eesti põllumajanduse konkurentsivõimelisemaks muutumisele.
Keskse e-põlluraamatu puhul ei ole eesmärk tuua turule uut konkureerivat põllumajandustarkvara. Projekti peamine eesmärk on luua seadusandlikud alused ja tehniline võimekus põlluraamatu andmete keskseks halduseks. Riik saab sealjuures olema peamiselt andmete koguja ning hoidja rollis. Loomulikult annavad kogutavad andmed ka riigisektorile väärtusliku sisendi, kuid tulevikus võiks hoopiski teadlased ja erasektor olla need, kes omavahelises koostöös loovad põllumeestele digitaliseeritud andmete alusel uusi ning praktilisi teenuseid.
Projekt on uuenduslik ka Euroopa mõistes – ükski teine riik sellist keskset põlluraamatute digitaliseerimise projekti veel teostanud ei ole. Keskselt põlluraamatu andmete kogumise suunas aga mõtlevad väga mitmed riigid ja teatud ulatuses on selleks eeltööd tehtud näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide koostööprojektis „NIVA“, kus osaleb ka PRIA. Selles projektis on loodud erinevate riikide makseagentuuride ja erasektori koostöös mitmeid innovatiivseid lahendusi. Eestis on NIVA projektis töötatud põhiliselt just keskse e-põlluraamatu ja kommertstarkvarade vahelise andmevahetuse teemaga.
Arvestatakse kõigi kasutajatega
Digitaalse põlluraamatu juurutamise protsess toimub järk-järgult ja pikema ajaperioodi vältel. Huvi e-põlluraamatu kasutamise vastu võivad suurendada uue programmperioodi toetusmeetmed, mida maaeluministeerium on välja töötamas. Näiteks on uue perioodi ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavas kavandatud e-põlluraamatu kasutamise nõue viia sisse keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemi.
Projekti raames läbi viidavasse ulatuslikku analüüsi on kaasatud paljud huvigrupid, sealhulgas põllumehed, kommertstarkvara pakkujad, teadlased, riigiametid ja ministeeriumid. Seda selleks, et e-põlluraamatu väljatöötamisel arvestada kõikide nende poolte huvidega, kes andmeid tulevikus kasutama võiks hakata.
Projekti rahastatakse läbi Euroopa Liidu struktuurifondide ja Eesti maaelu arengukava 2014–2020 tehnilise abi.
