Viimasel ajal räägitakse aina rohkem aktsiatesse investeerimisest, kuna hoiuste intressid pole nii atraktiivsed. Ent kas hoiuste aeg on siis möödas? „Aus vastus on, et hoiused pole kuhugi kadunud, vaid tulevad hoopis tagasi,“ sõnas Kork.
Osa panku on hakanud tasapisi hoiuseintresse tõstma ning ajal, kui aktsiaturud on heitlikud ja keskpangad on intresse tõstma hakanud, on hoiused turvaline viis raha vaikseks, kuid kindlaks kasvatamiseks. Kindlasti on hoius Korki hinnangul parem valik kui vaba raha hoidmine tavalisel pangakontol. „Pole mõtet lasta inflatsioonil olemasolevat raha nii palju pureda. Kui investeerimine ei tundu inimese jaoks õige tee, pakuvad hoiused kindlasti alternatiivi ja leevendust.“
Siiski ei tohiks hoius olla kliendi jaoks ainus viis, kuhu oma raha paigutada. „Hoius on kindlasti turvaline viis raha kasvatamiseks, kuna sellel on Eesti keskpanga garantii. Kui pangaga isegi peaks midagi juhtuma, korvatakse pangakonto omanikele nende hoiustatud summa,“ selgitas ta.
Hoiused hüvitatakse koos hoiuse peatamise päevaks kogunenud intressiga 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes pangas. „See raha on sul alati olemas,“ lisas Kork.
Kõiki mune ei tasu ühes korvis hoida
Hoiuseid on Korki sõnul kahte erinevat tüüpi: kui tähtajalise hoiuse puhul on tegemist hoiusega, kuhu tehakse sissemakse üks kord ehk hoiuse loomise alguses ning hoiustamine lõpeb määratud perioodi lõppedes, siis reservhoiuse puhul võib raha hoiustamise lõpetada kliendile sobival ajal. Erinevus peitub ka intressides.
„Reservhoiuse puhul on intressid üldjuhul madalamad kui tähtajalise hoiuse puhul – viimase eest makstakse kõrgemat intressi, aga see eest on raha kindla perioodi vältel n-ö lukus ja kasutada ei saa. Seega, kui on valida, kas vaba raha on kodus sularaha kujul või hoiuse peal, siis ma soovitaksin kindlasti kasutada hoiuse varianti,“ julgustas Kork.
Luminori klienditeenuste juhi sõnul on kindlasti oluline mõelda rahaasjade puhul läbi, mida võiksid järgnevad aastad tuua ning kuidas selleks valmis saab olla. „Sinna hulka kuuluvad ka planeeritavad suured kulutused või sündmused, mis täiendavaid väljaminekuid tekitavad, ja selleks juba aegsasti valmis olla ning valida raha paigutamisel instrumente, kus see on kiiresti kättesaadav ja piisavalt turvaline,“ tõi ta välja.
